Tundub, et tööohutusreeglite täitmise kohta võib Eestis öelda: pikk tee on veel minna, aga jupp maad on siiski maha käidud.

Aprilli lõpust kolme nädala jooksul käisid Eestimaa looduse fondi vabatahtlikud talgulised Oiu kandis Tartu maanteel, et aidata rändavaid konni üle tee. Kokku ulatasid kahejalgsed abikäe 4467 kahepaiksele, teiste seas neljale tähnikvesilikule.

See Viljandi lossimägedes pildile jäänud sisalik läks üle tee täiesti iseseisvalt. Tõsi, teda ei ohustanud ka sadakond kilomeetrit tunnis vuhisevad plekkmürsud.

Kas olete Viljandi liikluskorraldusega rahul?

Käisime kord metsa istutamas. Päev oli ilus, linnud laulsid, muld lõhnas ja värske õhk pani mitmel linnainimesel pea pööritama.

HEA TAVA on kultuuri, ka poliitilise kultuuri üks osa. Vajame kinnitust, et on olemas midagi, mis on ilus, hea, usaldusväärne ja siiras.

Kohti, kus väljas söömas käia või meelt lahutada, on Viljandisse viimasel ajal jõudsalt juurde tekkinud. Õigupoolest on konkurents selles valdkonnas väikese linna kohta üpris tihedaks muutunud ning ilmselt ei jagu nii mõnelegi kohale pikemas perspektiivis kliente.

Teatavasti on söömine ainuke töö, mis toidab. Õnneks on viimastel aastatel Viljandis toredaid toidukohti üha juurde tulnud.

(Kiri on ajendatud viljandlase Alli Lunteri 9. mai «Maalehes» ilmunud artiklist, milles on juttu vanade inimeste hooldamisest ja nende hooldekodudesse paigutamisest.)

ESIALGU ARGLIKULT, kuid siiski järjest kõvemini on kuulda neid inimesi, kes leiavad, et Eesti rahvusringhääling (ERR) ei vaja meelelahutusportaali. Arvan, et praegune rahulolematus on alles algus ning protesteerijaid koguneb üha rohkem. Ajakirjanik Mart Soidro 10. mai «Sirbis» ilmunud artikkel, milles ta portaalile humoorikalt ERRor nimeks pakub, ongi tõenäoliselt otsa lahti teinud.

NII NAGU SÜDA on mootor, mis tagab, et kogu organism toimib ja on elujõuline, on tõmbekeskused maakondades kohaliku arengu mootor. Järgmise seitsme aasta euroraha lähebki eelkõige selliste keskuste, nende nii-öelda kohalike südamete turgutamiseks ja elujõulisena hoidmiseks. Selleks, et keskused suudaksid kogu oma toimeala ulatuses tegelda koordineeritult kohaliku elu küsimustega.

Eile tutvustatud värske inimarengu aruanne toob välja kaks Eesti hariduse suurt riskikohta. Üks häirekell on see, et ülikoolides on naiste osa õppurite seas suurim Euroopas, teine aga tõik, et siin mail töötab märkimisväärselt palju inimesi allpool õpitud oskuste ja teadmiste taset. Piltlikult öeldes: Eestis on liiga palju kõrgharidusega ettekandjaid.

Hiljuti autoroolis mööda mägist Kreeta saart tuuritades pälvis minu tähelepanu see, kuidas kreeklased on olulisemate turismiteede äärde peale omakeelsete suunaviitade üles pannud ka ingliskeelsed. Et GPS-seadmed kipuvad kuristike ja kaljunukkide vahel väänlevatel teedel ühtepuhku tööjärge kaotama ning auto salongist on hoo pealt kreeka kirjakeele konksudest raske aru saada, tundsin sildipüstitajate suhtes suurt tänulikkust.

OMASTEHOOLDUSE ning hooldusravi või hooldust vajavate inimeste põhjatu ja traagiline probleemistik on viimaks ka Eesti niinimetatud eduühiskonnas kõlapinda leidmas. Müts maha teemat süvitsi tundva ajakirjaniku Tiina Kangro ees. Ta on aastaid püüdnud seda meile selgemaks kirjutada. Müts maha ka ajakirjanik Andrei Hvostovi ees. Ilma tema emotsionaalsuseta sügaksid meie riigi otsustajad ehk endist viisi kukalt.

Põhjusega öeldakse, et miski, mis vabatahtlike abita toime ei tule, on väga ebakindel. Ent mõnikord suudavad heast tahtest appi asunud inimesed korda saata uskumatult palju.

Kui jalgpallur läheb trenni, tuleb tal harjutada nii-öelda täiega. Ta peab saama sooritada tugevaid pealelööke ja tal peab olema võimalus eksida, muidu pole treenimisel mõtet.

Jaan Laas tegi eilses «Sakalas» ettepaneku nimetada seni Madisepäeva lahinguna tuntud võitlust edaspidi Sakala lahinguks. Tema sõnul ei kanna see ajalooline sündmus veel oma õiget nime ning kummardus eestlastele olulise lahingu nime kaudu ühele usutähtpäevale ei ole eesti rahva ajaloo kontekstis küllalt põhjendatud.

MUISTSE VABADUSVÕITLUSE tähtsamatest sündmustest möödub üksteise järel 800 aastat. Vabaduse kaitseks peetud ebavõrdse võitluse rohketes lahingutes langesid paljud meie esiisad. Eesti kaotas kahekümne aastaga suure osa oma elanikkonnast ning XIII sajandi alguseks naabritega võrreldes silmapaistvaks kujunenud rahvastiku kasvu- ja arengupotentsiaali.

Eesti majanduse tagasihoidlikku kasvu selle aasta esimeses kvartalis võis ette näha, ent see, kui kiiresti on majandus jahtunud, tuli paljudele ebameeldiva üllatusena. Veel mullu viimasel veerandaastal suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang 3,7 protsenti, nüüd aga kõigest ühe protsendi.

Mäletan oma esimest välisreisi Soome. Olin üle kolmekümne. Käisin ka Hamina lehe toimetuses, kus ühte osakonda juhatas kuuekümnene härrasmees. Imestasin vargsi, et nii vana inimene veel üldse ametis on.

Statistiline arv üksi võib, aga ei pruugi anda kuigi palju infot. Arvu lahtiseletamine on nii mõnigi kord hädavajalik.

Oh, kaunis kevad. Ah, kaunid helid, mida jagavad tärkavate lehenupsude vahel saabunud linnukesed. Voh, kaunis säärejooks, mida ei vaevuta katma üleliigsete riidesentimeetritega. Uih, kõrvaltänavast hüppab tema ette alati lõbustatud, kuid äärmiselt põhjalik põiepõletik. Uh, kaunis salalik tuuleke ja sõõm paradiisist, mida meile haista pakutakse.

Möödunud pühapäeval sai Mulgi maratoniga võimsa avapaugu Eesti jalgrattahooaeg. Tugevas tuules peetud võistluse võitis kogenud Alges Maasikmets, kellele see oli juba neljas kord sellel maratonil triumfeerida.

Nagu autode vahel liikluses, nii ka tihedas rattavõistluse saginas tasub aeg-ajalt selja taha kiigata, sest teine sõiduvahend võib olla lähemal, kui arvatagi oskaks.

Kuidas te emadepäeva tähistate?

EESTIS ON 15 000 — 16 000 jahimeest ja -naist, kes kasutavad jahinduse eesmärgil enam kui 80 protsenti meie maismaa pindalast. Nii seda kogukonda kui kümneid tuhandeid maaomanikke puudutab riigikogus Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu liikmete häältega vastuvõetud uus jahiseadus otseselt.

25. APRILLIL parlamendis vastuvõetud ning 1. juunil jõustuva uue jahiseaduse kandev mõte on koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Seda seadust on tehtud juba 2008. aastast ning selle koostamise juures on osalenud mõlemad pooled: nii erametsaomanikke esindav erametsa liit kui jahimeeste selts.

Euroopa Liit liigub föderalismi poole ning Eesti jaoks on see tervitatav. Enam-vähem sellise tõdemuseni jõudsid eilse tähtpäeva puhul korraldatud Euroopa tuleviku teemalisel arutelul Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja vandeadvokaat Jüri Raidla.

«Eesti Ekspressi» ajakirjaniku Andrei Hvostovi eelmisel kuul ilmunud lugu «Minu elu Annleenaga» on saavutanud väga suure kõlapinna. Eakate lähedaste hooldamine, eutanaasia, niinimetatud pikaleveninud äraminemine ja surm üleüldse on viimaste nädalate jooksul olnud ühiskonnas üks põhilisi aruteluteemasid. Ajakirjanduses puhkenud diskussioonis on muu hulgas küsitud, kas Eesti inimesed on valmis eutanaasia teemat laiemalt arutama.

PIKKA AEGA on Viljandis arutletud selle üle, mida siinsed noored ühelt linnalt ootavad. Pessimistlikumad inimesed ütlevad, et neile meeldiks suur linn, mida Viljandi paraku ei ole. Optimistlikumad seevastu leiavad, et nad püsivad ka väikses linnas, aga selleks on vaja atraktiivset keskkonda, kus neil oleks midagi teha.

MÄLETAN HÄSTI eelmise aasta septembri esimest päeva. See oli laupäev ning tahtmine pärast pikka puhkust kooli minna oli nullilähedane. Teisalt olin nagu paljud eakaaslasedki motiveeritud samme Ugalasse seadma. Algamas oli ju ettearvamatu õppeaasta, mis tundus mõnes mõttes lausa tundmatus kohas pea ees vette hüppamisena.

Kellel võiks olla midagi selle vastu, kui tühjad tondilossid, uue värvikihi järele karjuvad lippaiad ja muu kodukohas silma riivav saaks kas või natukene viisakama ilme?

PALJUD MEIST mäletavad aega, kui valida oli ainult üks kodumaine telekanal. Seegi alustas oma programmi alles varasel õhtupoolikul ning oli täis pikitud nõukogude propagandat. Nii mõnelgi tõusevad seniajani ihukarvad püsti, kui telepurgis käivitub ETV kultusseriaali «ENSV» tunnusmuusika, sest meenub igaõhtune kohustuslik üleliiduline saade «Vremja», mis oli tollase uudisvoo peakanal.

RAHVATARKUS ütleb, et raha paneb rattad käima. Nii on ka maaelu käimapanemiseks vaja raha ning mitte ainult pangakontol, vaid ka taskus. Oleme küll e-riik, ent kõikjal elektrooniliste maksevahenditega siiski hakkama ei saa.

Vaidlemisel on pigem kehv maik ning tihti püütakse seda vältida. Ometi ütleb vana tarkus, et vaidluses sünnib tõde.

Oled sa märganud, et kõnnib kevad pargipuude all, silmad sinilille värvi ja jalas rohurohelised kummikud? Näe, üks linlane tõttab mööda kevadmantlis, teine aga suisa T-särgis. Igatahes on selge, et lumi ja külm on läinud.

ET OLEN mälumängu fänn, alustan seda lugu pöördumisega: nimetage palun see maailmaajalooline sündmus, mille tulemusena said mulgid enne teisi eestlasi nii rikkaks, et jaksasid talusid mõisnikelt tagasi osta ja lapsi ülikooli saata?

Võimalik, et juba lähemas tulevikus vaatavad inimesed, kes tahavad Viljandist Tallinna minna või sealt tagasi tulla, võimalusele sõit bussi asemel rongiga ette võtta sootuks teise pilguga kui praegu.

Eile küsis mu kolleeg, mis vahe on mai algul peetavatel koristustalgutel ja ammustel kommunistlikel laupäevakutel. Kui järele mõelda, siis ega idees suurt vahet olegi.

Murutraktorid veel ei mürise, kuid kaugel see aeg enam on. Ilmad on nüüd juba päris kevadised ja heakorratöid võetakse ette üha rohkem.

Sel nädalal pidas politsei Eesti eri otstes mõnepäevase vahega kinni kaks 17-aastast noormeest, kes olid pisut varem internetis ähvardanud koolitulistamise korraldada. Kui esmaspäeval tuli niisuguse juhtumiga tegelda Viljandi mundrikandjatel, siis eile arreteeriti sama asja eest ühe Tallinna kooli nooruk.

Täna on kogu Viljandimaa koristamise lainel ning üle maakonna on kümneid kohti, mida sajad inimesed aitavad rämpsust vabastada.

Kas Viljandi linnavalitsuse otsus püstitada lossimägedesse kollane metallist raam on teie meelest hea?

APRILLI KESKEL lahkus Viljandi linnavalitsusest siseaudiitor. Umbes samal ajal andis lahkumisavalduse infotehnoloogia spetsialist. Pärast viimatisi kohalikke valimisi oktoobris 2009 on peale nende kahe ära läinud kaks peaarhitekti.

Kui regionaalminister Siim Kiisler niinimetatud tõmbekeskustepõhise haldusreformiga välja tuli ning mitu omavalitsusjuhti sundliitmise võimaluse suhtes mõistmatust väljendas, tõdesime, et ministrit ootab ees suur selgitustöö.

Afganistanis meie riigi sõdureid aidanud tõlk Omar ei saanud Eestis elu- ja varjupaika. Kõik ei ole aga kindlasti nii lihtne, kui esmapilgul paista võib. Me ei tea, miks nõustus Omar vaenuvägedega koostööd tegema ning kas talle üldse lubati midagi rohkem kui pelgalt palk. Ent vaenlasega koostöö tegemine võrdub Afganistani hõimuühiskonnas üldjuhul oma surmaotsusele allakirjutamisega.

EESTIS RÄÄGITAKSE päris palju innovatsioonist ehk uuendustest ning uuenduslikust mõtteviisist. Hiljaaegu päriti minult: kui palju uuenduslikku on avalikus sektoris? Küsimus oli intrigeeriv, sest selle esitaja oli uuendusmeelne ettevõtja, kes ilmselt eeldas, et jään riigiametnikuna vastusega jänni.

Viljandi on haisuga hädas olnud juba tublisti üle kümne aasta. Algul lämmatas linna vänge lehaga Ekseko hiigelsigala ning kui see viga enam-vähem kõrvaldatud sai, võttis ebameeldiva odööri levitamise üle Viljandi Veevärgi reoveepuhasti.

Kuigi kevad on olnud hiline, ei maksa aiapidajail unelema jääda. Kindlasti tasub kiirustada marjapõõsaste ja viljapuude istutamisega, sest mida jahedam ja niiskem on ilm, seda paremini läheb istik kasvama ning seda vähem on temaga jändamist.

Jälgin ikka võimaluse korral otseülekandeid riigikogust. Enamasti on tegu infotundidega, kus ministrid vastavad saadikute esitatavatele küsimustele.