Reformierakonna juhtpoliitikud otsustasid üleeilsel arutelul, et erakond toetab haldusreformi elluviimist, kuid mitte enne tänavusi kohalikke valimisi. Selle asemel pakub peaministri partei tärminina välja 2013. aasta, mil on järgmised linna- ja vallavolikogude valimised.
Tähelepanuväärne on oravate äsjane avaldus sellepärast, et seni pole nad haldusterritoriaalsete muudatuste teemal ühest seisukohta võtta püüdnudki. Selle asemel on nende arvamused üksteisest erinenud nagu öö ja päev, alustades Toivo Asmeri ettepanekust jätta Eestis alles vaid 15 omavalitsust ning lõpetades Andrus Ansipi soovitusega lasta asjadel omasoodu areneda.
Siin peitub ka põhjus, miks seni pole vilja kandnud ükski algatus haldusreform sundkorras ära teha. Reformierakond on eri valitsustes võtmepositsioonil olnud juba kümmekond aastat ning tema heakskiidu või vähemasti leppimiseta pole teoks saanud üksi suur muudatus. Ja just haldusreform on sattunud seni olema see, mida mingite teiste eesmärkide nimel ohvriks tuuakse.
Nüüd on siis peaministri taustajõud esimest korda välja öelnud, et haldusreform on siiski möödapääsmatu. Sellest võiks eeldada, et jää sulab ja asjad hakkavad jõudsalt liikuma. «Sakala» ei julge siiski nii optimistlik olla.
Muudatus Reformierakonna retoorikas võib olla tingitud hoopis sellest, et vastuseis ülalt alla tehtavatele ümberkorraldustele on Eesti omavalitsustes sisuliselt kadunud ja valdavalt ollakse seda meelt, et vana viisi jätkamine viib varem või hiljem ummikusse. Seega on poliitilise kapitali kindlustamiseks kasulik end senisest kompromissialtimana näidata. Valimiste aasta ju ikkagi!
Keskendumine 2013. aastale kinnitab, et tegelikult pole Reformierakonnal kavas haldusreformil sarvist haarata ja praegune jutt on rohkem avalikkusele suunatud. Kahju.