Tuuli Vahtra: pürin esimeseks eestlannast suurmeistriks

Turniiri meenutades räägib 19-aastane Vahtra, et tegelikult oli ta koondise varuliige, aga kuna neljandal laual mänginud Leili Pärnpuul polnud just parimad päevad, õnnestus tal mängima pääseda ja kaheksast mängust kuus võitu võtta.

«Neljast vastasest oli mul kõrgem reiting — neid pidingi alistama. Aga ma võitsin ka kaht maailma reitingutabelis endast palju kõrgemal kohal asuvat maletajat,» rõõmustab ta. «Näiteks sakslanna Sarah Hoolt on minust edetabelis 300 punkti võrra kõrgemal.»

Tuuli Vahtra õpib Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonnas teisel kursusel.

«Tallinnas korraldatakse kõige rohkem maleturniire ja seal asub ka Eesti suurim malekeskus, Paul Kerese nimeline malemaja,» nimetab ta põhjuse, miks ta pärast Viljandis gümnaasiumi lõpetamist pealinna kolis.

Neiu lisab, et treenimist see eriti ei muutnudki, sest praegu juhendab teda Võrus elav Viljandi maleseltsi liige Ülar Lauk interneti teel.

«Ülar Lauguga alustasin treeninguid alles paar kuud tagasi. Enne seda oli mind üle kümne aasta juhendanud Jüri Sammul, kes suvel manala teele läks,» kõneleb Vahtra.

Lõviosa Tuuli Vahtra vabast ajast neelavadki maletreeningud ja nädalavahetustel on tihtilugu võistlused. «Vahel käin siiski ka sõpradega väljas või mängin  tuttavatega pokkerit,» lausub ta.

Väiksesse Paaksima külla metsade ja põldude vahel, kus elavad tema vanemad ja õde, Tuuli Vahtra kuigi sageli ei jõua, sest kõigele lisaks töötab ta osalise ajaga Rock Cafés baaridaamina.

See teenistus kulub neiule marjaks ära, sest võistlustel ta veel auhinnaraha ei teeni.

«Praegu mängin ikka mängurõõmu ja arenemise pärast. Meeste seas ma tippudega ei konkureeri ja naistele korraldatakse turniire vähe. Vahel harva on naistele eraldi auhinnad,» räägib ta ning nendib, et tema rahvusvaheline reiting praegu väga kõrge pole. «Aastas on mul võimalik osaleda vaid ühel-kahel rahvusvahelisel turniiril, kus saab reitingupunkte koguda.»

Siht on Tuuli Vahtral aga silme ees: juba lapsest saadik on ta unistanud esimeseks eestlasest naissuurmeistriks saamisest. Oma võimalusi vaagides ei usu ta siiski, et see lähema viie aasta jooksul õnnestuks. «Kõigepealt tuleb mul saada rahvusvaheliseks meistriks. Seni on mul kahel korral normist napilt pool punkti puudu jäänud.»

Lähiajal soovib Tuuli Vahtra tulla Eesti naiste meistriks ja kindlasti tahab ta olla ka järgmisel korral Eesti maleolümpia koondises.

Et males edu saavutada, on Tuuli Vahtra hinnangul kõige tähtsam tahe.

«Anne aitab arengule ja tulemustele kaasa, aga 99 protsenti sõltub tööst,» usub ta. «Näiteks avanguteooriad on põhjalikult läbi töötatud ja kõigile teada. Nii et neid tuleb tundma õppida, muidu on vastasel kohe mängu algul väga suur eelis.»

Tuuli Vahtra tõdeb, et viimastel aastatel on tema areng jäänud osaliselt ka raha taha.

«Need noored, kel rahaprobleeme pole, saavad kaasa teha väga paljudel välisturniiridel ning võtta endale tipptreenerid, kes pühenduvad ainult nendele,» toob ta välja jõukamate sportlaste eelise ning tõdeb, et kuigi tänavu tahtis maleliit teda juunioride maailmameistrivõistlustele saata, jäi seal rahapuudusel käimata.

«Järgmisel aastal saan seal vanuse poolest viimast korda osaleda. Väike lootus on, et siis õnnestub sponsoreid leida. Tänavu sain toetust Kõo vallalt ja Viljandimaa kultuurkapitalilt. Tänu nendele oli võimalik osaleda nii Pekingis mõttespordimängudel kui Dresdenis maleolümpial.»

Neiu tunnistab, et erinevalt nõukogude ajast, kui male oli Eestis väga hinnatud, on praegu sel alal hoopis raskem läbi lüüa. «Nüüd on esile tõusnud jalgpall ja teised füüsilised alad.»

Samas usub ta, et pikas perspektiivis aitab kõrgharidus tal males edeneda: «Siis leian ehk parema teenistuse ning kui mul on kindel töökoht ja elamine, saan rohkem energiat malele pühendada ja loodetavasti enam rahvusvahelistel võistlustel osaleda.»