Kümmekond Eesti muusikaõpetajat õppisid nelja päeva jooksul Viljandis oma muusikalist emakeelt tundma.
Õpetajad käisid pärimust õppimas
6. detsember 2008, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärimusmuusika keskuses tegutsev August Pulsti õpistu korraldas kursuse, et tõsta piirkondade omakultuuri kvaliteeti ja näidata pärimuskultuurist tulenevaid koostöövõimalusi üldhariduskoolides.
Äsjalõppenud kursusel, mis oli kolmas omataoline, osales õpetajaid nii Tallinnast kui Saare- ja Hiiumaalt.
«Tegemist ei ole jätkukursusega ning sellel osaleb iga kord erinev seltskond,» rääkis õpistu õppejuht Mare Lilienthal. «Ennast täiendama on oodatud eelkõige muusika- ja emakeeleõpetajad, kuid sellel kursusel oli näiteks ka pilliõpetajaid.»
Korraldajate sõnul on enamik osalejaid pärimuskultuuriga vähe kokku puutunud. Põhiliselt soovitakse koolitusega täiendada ja rikastada muusikaõpetuse programmi.
«Pärimusmuusika osa on selles muu mahuga võrreldes üsna hõre,» nentis Lilienthal. «Me soovime, et inimesed saaksid sellest maigu suhu ja oskaksid seda ka pärast lastele edasi anda.»
Osalejatele tutvustati rahvalaule ja -tantse, regilaulu ja pille. Õpetust jagasid Celia Roose, Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu, Piret Päär, Cätlin Jaago, Aime Reier, Sofia Joons ja teised.
«Oleneb inimesest, aga õpetajaid huvitavad eri asjad: üks on vaimustuses regilaulust, teine tahab tantsida ja kolmas pilli mängida,» rääkis Lilienthal.
Mitteametlikult pärimusspaaks kutsutavatel kursustel pannakse suurt rõhku praktilisele poolele.
Juba elukoha tõttu setu pärimusmuusikaga kokku puutunud Tiina Kadarpik Värska muusikakoolist osales nii pikal pärimuskultuurikursusel esimest korda.
«Väga tore oli vahetult kokku puutuda Viljandi pärimusmuusikutega: neil on hästi mõnus rahulik maailmavaade,» arvas Kadarpik. «Mis puutub koolidesse, siis üldiselt on õppekavad väga klassikakesksed, eriti just muusikakoolides.»
Tiina Kadarpiku hinnangul oleks vaja vana õppeprogrammi veidi muuta.
«Nüüd julgen näiteks meil koolis kapi otsas seisvad kandled alla võtta ja solfedžotunnis koos lastega nendel mängimist proovida,» kõneles ta.
Pärimusmuusika õpetajad on ka selle poolest erilised, et nad ei anna hinnanguid ega võta julgust ära.»
Tänu haridus- ja teadusministeeriumi toetusele jätkuvad osalejatele tasuta kursused järgmisel aastal.
«Eestis korraldatakse eri koolitusi, aga meie kursuste eripära on pärimusmuusika kasutamine tervikuna,» rääkis Lilienthal.