Valma küla uhke paadikuuri sisu jääb möödasõitja silma eest varju, uudishimulik aga võib aknast sisse kiigates näha põhjalaua, kiilukasti ja kaartega laeva kuju.
Kõverikud andsid purjekale laeva kuju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et Ants Leiaru on veidi tervisega hädas, lõikab männi- või kasepuust kaari välja ja sätib neid paika teine paadimeister Marko Vaher. Kui vaja, käib abis ka kahele nooremale mehele ehitusnõkse õpetanud Väino Leiaru.
«Kaared olen paika saanud kahe nädalaga,» rääkis Vaher.
Ühed kaarepuud on kerged, teisi aga tuli kahekesi tõsta. Mastialune kaar on tugevast kuusest, mis hakkas vajalikku kõverust võtma neljakümne aasta eest, kui torm oli puu ladva ära murdnud.
Kahte esimest kaarepaari meister esialgu ei kinnita, need seatakse õigesse kohta siis, kui küljeplangutus paika saab. Purjekal on 12 kaarepaari, mis on omavahel ja põhjalaua külge kinnitatud poltidega.
Paadimeistri õuel on tööjärge ootamas katel, mis hakkab andma põhjalaudade pehmendamiseks vajalikku auru, sellele tuleb veel vaid kiviümbris laduda. Marko Vaher meisterdab ka puust aurutuskasti ja juba järgmisel nädalal peaks katla all leegid lõkkele lööma.
«Nelja põhjalaua esimest otsa tuleb aurutada umbes nelja meetri pikkuselt,» selgitas meister. Nimelt tuleb laudu otsaplangu külge kinnitamiseks päris tugevasti väänata. Paulal sai seda laudu aurutamata teha, sest need olid toored.
Vaheri sõnul kulub selleks, et aur jõuaks lauas sentimeetri sügavuseni, umbes tund, seega peab kolme sentimeetri paksust lauda kastis hoidma kolm tundi.
«Siis peaks laua kas või ümber sõrme väänata saama,» muigas meister.
Alumised neli lauda tuleb kinnitada täispikana, ülejäänud saab ka mitmest osast paika panna.
Masti- ja poomipuud on meestel naabruses asuvas riigimetsas valmis vaadatud, kuid silma jäänud kuused alles kasvavad. Osa takku on juba olemas, kuid otsida tuleb tõrva, millega laevakeret immutada. Puudu on ka mootor ja puri.
Paadikuuri laual on algusjärgus purjeka pisike koopia, mida Marko Vaher ehitab koos üheksa-aastase poja Markusega.
Meister rääkis, et praegu käivad läbirääkimised Viljandi kultuuriakadeemiaga, et sealsed tudengid saaksid talvel tulla paadimeisterdamist õppima.
Uus purjekas peab projekti järgi valmis saama tuleva aasta detsembriks. Seejärel on paadimeistritel plaanis teha tavalisi sõudepaate ning edaspidi ka suuremaid ja väiksemaid purjekaid.
Ehitatav purjekas on umbes samades mõõtmetes nagu Paula, kuid siiski omanäoline.
Kahte täiesti sarnast laeva ei saa teha, eriti veel puidust,» lausus Vaher.