Suure-Kõpu mõisa 2003. aastal alanud taastustööd on jõudnud lõpule ning märtsi lõpul on pidulik lindilõikamine.
Suure-Kõpu mõisahoone löödi läikima
28. veebruar 2011, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo kirjeldust mööda pakkus taastamine rohkelt põnevaid hetki. Seda, et mõisa seintel leidub ebatavalisi maalinguid, aimati juba varem.
Vene ajal oli mõisas tegutseva kooli ümberehituse käigus tulnud päevavalgele ilusaid pilte, aga palja naisekeha kujutisi ei söandatud õppeasutuse seinu ilustama jätta. Seepärast kaeti need taas ontlikult värvikorraga ja unustati.
«Üllatav oli see, et taastamistööde käigus avastasime seinamaalinguid arvatust tunduvalt rohkem,» rõõmustas vallavanem. Eriti uhke on Tõnu Kiviloo söögisaali seinte värvikihtide alt leitud kentauride ja menaadide üle. Tegemist on lummavate kujutistega, mis on restauraatorite hinnangul tükike vana Roomat, täpsemalt Pompeid. Nende eeskujuks on olnud Rooma poliitikule ja kõnemehele Cicerole kuulunud villa freskod.
Taastamistööde käigus toodi uuesti esile ka Vana-Rooma stiilis peosaali kunstmarmorist seinad. Samuti võib nüüd algsel kujul imetleda kahe juugendliku toa seinu ja lage kaunistavaid taimemotiive, mille järgi üht nimetatakse mooni- ja teist humalatoaks. Majast leiab veel tulbi- ja nartsissimaalingutega toad.
Mõisahoone fassaad on hilisklassitsistlik, aga ruumides on näha mõjutusi eri ajastutest renessansist barokini. Ühe toa eri kihte eemaldades leiti, et see on aegade jooksul olnud nii klassitsistlikus, juugend- kui barokkstiilis.
Kõpu mõisast pajatavad varaseimad teated pärinevad 1487. aastast. Kui 1800. aastal eraldati mõisa põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks, hakati vana kutsuma Suure-Kõpuks.
1805. aastal läks mõis von Strykide aadliperekonna omandusse ja jäi nende kätte kuni võõrandamiseni 1919. aastal, mil kuulus Alfred von Strykile. Mõisa esinduslik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi.
Praegu töötab mõisahoones 56 õpilasega põhikool. Vallavanema hinnangul annab selline interjöör lastele korraga nii kunsti- kui ajalootunni.
Hoone taastamine läks maksma umbes 1,28 miljonit eurot. Põhiosa, üle miljoni euro tuli Norrast, abi on saadud ka kultuuriministeeriumi mõisakoolide riiklikust programmist.
Majale pandi uus katus, korrastati fassaad, renoveeriti kelder ja esimene korrus ning teisel korrusel tehti sanitaarremont. Vahetati elektri-, kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning rajati uued sissesõiduteed.
Rohkelt plaane on ka lähitulevikuks. Tõnu Kiviloo kirjeldust mööda loodetakse sel suvel asuda projektiraha abil parki ja esiväljakut kujundama. Mõisahoones on kavas hakata korraldama XVIII ja XIX sajandi vaimus stiilipidusid parukate ning kõige muu juurdekuuluvaga.