Ehkki väljas valitseb juba suur sügis, võib tähelepanelik loodusevaatleja märgata veel mõnda uimast nahkhiirt, kes on otsustanud enne talveunne suikumist viimase lennutiiru teha.
Uimased nahkhiired teevad viimaseid lennutiire
9. oktoober 2008, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks selline suurkõrv (Plecotus auritus) jäi fotograafi objektiivi ette otse päise päeva ajal. Loomake oli hädas, sest maast lendu tõusta on tal raske. Loodusetundja Olav Renno sõnul peab suurkõrv roomama esmalt mõnda oksa pidi kõrgemale, et siis ennast õhku kukutada.
Kuigi soojadel oktoobriöödel võib mõnda nahkhiirt veel liikumas näha, on neil talveks sobivad kohad juba valmis vaadatud. «Käsitiivalised talvituvad keldrisoppides, paneelide vahel, paksude katusekatete all ning eriti liiva- ja paekivikoobastes,» kõneles Olav Renno. Nahkhiired võivad tema sõnul unne suikuda ka suurtes puuõõnsustes ning moodustada seal lausa kobaraid.
Talveunne jäävad loomakesed siis, kui õhutemperatuur langeb alla kümne soojakraadi ning neil ei ole enam võimalik putukaid püüda. «Talvitumiskohtades ei maksa neid segada, sest praegu on nahkhiired veel piisavalt erksad, et sealt ära minna,» hoiatas loodusetundja. «Pärast häirimist nad samasse kohta naasta ei taha, kuid uus talvitumispaik ei pruugi neile enam kõige soodsam olla.»
Talvitujate kõrval elab Eestis mitu sellist liiki nahkhiiri, kes rändavad lõuna poole. Nemad lahkusid siit suve lõpul.