Aiandusselts tegutseb kõva vungiga

Viimased 17 aastat seltsi juhtinud Leili Nael ütleb, et sel on kuulsusrikas ajalugu. «Meie selts on Karksi valla omadest kõige vanem. See asutati 1955. aastal Pollis puuviljandus­tead­lase Erich Mägi ettepanekul.»

Naine nendib, et selts oli ka Vene ajal äärmiselt tegus ja sellesse on korraga kuulunud koguni 700 liiget.

«Aktiivseid liikmeid oli toona siiski vähem. Paljud astusid seltsi seetõttu, et siis sai osta purgikaasi ja kilet, mis olid suur defitsiit,» lisab ta muheldes.

Praegu kuulub Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse seltsi umbkaudu sada liiget, enamik neist on Nuiast ja Abjast, aga mõni ka Hallistest ja Mõisakülast.

Seltsile kuulub Karksi-Nuia kesklinnas 1987. aastal suuresti ühiskondliku töö korras ja EPT abiga taastatud maja. Selle esimesel korrusel on koha leidnud toidukauplus ning lillepood, mida peavad seltsi liikmed.

«Pakume Kadri poes lilli ja käsitööd. Pensionärid toovad oma kimpe. Palju on komisjonikaupa,» räägib Leili Nael, kes on ise poes müüja. «Samuti on sealt võimalik soetada seemneid ja tellida kohapeal valmistatud pärgi.»

Maja teisel korrusel on saal koosviibimisteks, käsitöötuba ja kontoriruum. Parasjagu käib teisel korrusel remont.

«Siin on ametis minu abikaasa Rein. Teda on lihtsam kamandada kui võõrast meest,» lausub Leili Nael muigamisi ning lisab tõsinedes, et temast kui oskajast inimesest oli väga suur abi ka seltsi viimaste aastate suurima ettevõtmise, Murri häärberi taastamisel.

Selle Karksi-Nuiast kümmekonna kilomeetri kaugusel Muri külas asuva Eesti 1920.-1930. aastate talukultuuri näidise renoveerimist alustati 2000. aastal ja lõpule jõuti töödega 2007. aastal.

Häärber koos kõrvalhoonetega valmis tänu mitme projekti kaudu saadud summadele ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist ja riigi lisaeelarvest taotletud rahale. Kokku kulus selleks kaks miljonit krooni.

Häärberi taastamine oli Leili Nae­la sõnul ränk töö.

«Kui alustasime, olid majad uppunud võssa ja nõgestesse. Neil polnud katustki peal. Ametis olid seltsi liikmed, Muri küla elanikud ja suviti ka kooliõpilased,» meenutab ta.

Nüüd on uhke kompleks külaelanike ja seltsiliikmete kooskäimiskoht ning põnev turismiobjekt.

Leili Nael räägib, et kunagi oli Murri võimsa haljastusega aiandustalu, kus olid suured kasvuhooned ja palju mujalt Euroopast toodud huvitavaid taimi. «Meie selts on püüdnud tollast hiilgust taastada.»

Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse seltsi juhatusse kuuluv Saida Lokk toonitab, et Leili Nael on ühtlasi Muri külavanem, kelle eestvõttel on elustatud kohalikku kultuurielu ning tuletatud meelde paikkonna traditsioone.

Leili Naela sõnul on Muri suurim mure see, et maade erastamisel erastati ka külla viivad teelõigud. «Nõnda on küla areng takerdunud suutmatuse taha seda ammust probleemi lahendada.»

Aiandusseltsi kohta ütleb Leili Nael, et taasiseseisvumise algusaegadel oli ühendusel raske: toetused kadusid ära ja raha nappis. «Nüüd, kui palju abi saab projektidest, on lihtsam. Kui natuke taipu on, tuleb ikka omadega välja,» lisab ta ja kinnitab, et alati on õla alla pannud ka omavalitsus.

Tegevusest seltsil puudust ei tule. Näiteks kevaditi korraldab ta aiandus- ja keskkonnateemalisi teabepäevi, müüb seemneid ning jagab nõu. Selts osaleb alati valla päevadel ja korraldab lillepidusid. Tehakse heakorratöid lossimägedes ning seltsi maja ja Murri häärberi juures. Alati on seltsi liikmed abiks olnud kohalike laatade ja ordulinnuse päevadel organiseerimisel.

Leili Nael nendib, et suurt rõhku paneb nende selts ka mesindusele.

«Meil on rohkesti mesinikke,» kinnitab ta. «Mullu korraldasid mesinike liit ja kohalik meistermesinik Antu Rohtla siin seitse mesinduse õppepäeva. Meie kõige suurejoonelisem üritus on aga sügisene Karksi-Nuia meepäev, mida tänavu pidasime kahepäevase festivalina.»

Ürituste tegemine on Saida Loki ütlemist mööda seltsi juhatuse ja aktivistide õlul. Nende hulka kuuluvad Saida Lokk, Aime Riivik, Juta Räägel, Eve Roosma, Helju Lehesmets, Maie Lend, Asti Sarv ja Laine Vainonen.