/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2008/10/08/81091t1h59c8.jpg)
Piimatootjad tahavad raskuste kiuste hiigellautu ehitada
Kaks Viljandimaa loomapidajat on alustanud ettevalmistusi suurte lehmalautade rajamiseks, kuid kogu Eestit tabanud majandusraskuste tõttu ei tea kumbki, millal ta ehituseni jõuab.
Piimatootjad tahavad raskuste kiuste hiigellautu ehitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul oli kavas alustada esimese etapi ehitust saabuval kevadel, aga nüüd on plaan kaugesse tulevikku lükatud,» nentis Paistu vallas tegutseva osaühingu Saimre omanik Toivo Teng. «Kui ma läheks täna pangast 50-60 miljonit krooni laenu küsima, vajutaks pangatöötaja kohe paanikanuppu, mis on otseühenduses Jämejalaga.»
Tunduvalt lähemal on ehituse alustamisele Tarvastu valla osaühing Karpo, kes loodab pangast saada 15 miljonit krooni laenu ja euroliidu fondidest 7,6 miljonit krooni abi. Kui eurotoetus kinnituse saab, peaksid ehitustööd algama tuleval kevadel.
Tootmine kasvab
Karpo juhataja Kalev Nurga sõnul on praeguses olukorras, mil põllumajanduses kasvab tootmine aastas 1,5 ja tarbimine 2,3 protsenti, kõige õigem farmi ajakohastada ja tootmist suurendada. «Kui meie lõpetame, ostavad välismaalased farmid kokku ja jätkavad ise,» nentis ta.
Kui Karpo soovib lähematel aastatel lautu rekonstrueerida, et sinna poole rohkem karja mahutada, siis osaühingul Saimre uue lauda järele karjuvat vajadust pole.
«Ehitus sai plaani võetud siis, kui töötajate puudus oli väga suur,» selgitas Teng. «Praegu on olukord juba teine.»
Teng tahab ehitada robotlauta, kus inimtööjõudu oleks vaja võimalikult vähe. «Uus laut annaks meile võimaluse vabaneda suurest hulgast nõmedast tööst,» lisas ta. «Praegu tööjõudu jätkub, aga kauaks see nii ei jää.»
Saimre lautades on umbkaudu 500 lüpsilehma ja 400 noorveist. Uus laudakompleks peaks mahutama vähemalt 1400 looma.
«Oleme algatanud keskkonnamõjude hindamise ning tahame selle protsessi lõpuni viia, et olla majandusolukorra paranedes ehitamiseks valmis,» selgitas Teng. Laudad rajatakse kahes etapis, sest karja suurendamisele kuluks vähemalt kolm aastat.
Saimrel on kavas keskkonnamõjude hindamise aruannet kõigile huvilistele tutvustada Paistu rahvamajas 21. oktoobril. Soe külas asuval Karpol on see juba tehtud.
Naabrid pole Karpoga nõus
Nädal tagasi tutvustas Kalev Nurk vallaelanikele plaani laiendada 362 lüpsilehmaga farmi selliseks, et sinna mahuks 1500 veist.
Esimeses etapis tahetakse ehitada vabapidamisega laut ja rajada vedelsõnnikuhoidla. Teises etapis muudetakse olemasolev farm vabapidamisega robotlüpsilaudaks, rajatakse selle kõrvale teine vedelsõnnikuhoidla ning ehitatakse noorkarja- ja vasikalaut.
Vallarahvaga kohtumisel sai aga selgeks, et kõik elanikud pole Karpo plaanidega nõus. Kõige rohkem on laienemise vastu farmi naabruses elavad Ly ja Ülle Feodorova, kes tegid kirjaliku ettepaneku jätta Vardja suurfarm rekonstrueerimata.
«Vardja ümber on jant aastaid kestnud, seal pole korda ollagi ja osaühing ei oska praegugi majandada,» põhjendas Ülle Feodorova.
Oma protestikirjas annab ta teada, et Karpo on seni lasknud silomahlal, reovetel ja vedelsõnnikul loodusesse voolata ning põletanud metalltünnides kilet.
Osaühingu juhataja Kalev Nurk nentis, et kevadel oli sõnnikuhoidlas leke, kuid mais veeti sõnnik põldudele ja leke suleti.
Nurk pole Feodorova väidetega nõus ning selgitas, et Karpo on aastate jooksul suunanud teenitud raha lautade korrastamisse. «Eelmisel aastal lõpetasime sõnnikuhoidla renoveerimise,» tõi ta näiteks. «Kui saame võimaluse areneda, paraneb ka keskkonna seisund.»