Halliste jahimehed on vallalt tasuta rendile saadud talus kõvasti tööd rühmanud ja selle hubaseks muutnud.
Jahimehed tegid vahva loodusmaja
27. november 2010, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti lõppes loodusmaja renoveerimise esimene järk, milles jahimeeste käterammu ja -osavuse kõrval kulus marjaks ära projektiraha.
Hoone renoveerimiseks projekti kirjutanud mittetulundusühingu Halliste Jahiselts juhatuse liikme Riho Männiku sõnutsi saadi kogumaksumuse 382 000 kroonist 339 000 Leader-programmi vahendusel.
Omaosaluseks vajaliku summa leidis jahiselts oma eelarvest. Igal jahimehel oli kohustus töötada kaks päeva, aga tegelikult oldi rakkes märksa pikemalt. Liiati on hulk jahimehi Riho Männiku sõnutsi osavad ehitusmeistrid. Nad võtsid maha vana katuse ja maja voodri, värvisid seinalauad, paigaldasid tuulekastid ning tegid kööki lauad ja pingid.
Eesti-aegset maja taastades eemaldati toaseintelt vana krohv ja krohvimatid, et uhked palkseinad jälle nähtavale tuua.
E.R.O Ehituse töömehed panid uue katuse, puitaknad ja -uksed, parandasid ahju ning paigaldasid elektrijuhtmestiku. Samuti ehitati maja ette katusealune veranda.
Eesti riik ehitas kõnealuse maja Vabadussõjast osavõtnule 1935. aastal ja seda teatakse seniajani kui Soldati maja. Saatuse keerdkäikudes jäi Tilla külas asuv koht omanikuta ning vald võttis selle enda hoolde. Küttidele koduks ehk tasuta rendile anti see Halliste jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Tõnu Tuki sõnutsi viis aastat tagasi. Tukk meenutas, et koht oli siis räämas ja võssa kasvanud.
Mõni aasta tagasi ehitati õuele nülgimismaja, kus on kõik ulukite käitlemiseks vajalik. Mullu rajati oma kulu ja kirjadega talu juurde sissesõidutee ja parkimisplats.
Riho Männik lisas, et kui õnnestub eurofondidest raha juurde saada, jätkatakse loodusmajas ehitustöid. Järgmise projektiga soovitakse rajada teisele korrusele viiv trepp ning soojustada tühi katusealune, et seal saaks magada. Lagunenud aida-lauda asemele on kavas ehitada maakividest ja vanadest palkidest saun ning seminariruum.
Riho Männik nentis, et loodusmajas saavad ööbida nii välismaalt kui ümbruskonnast tulnud jahimehed. Samuti on kavas lastele ja noortele looduslaagreid korraldada. Sel eesmärgil mõlgub mõttes teha matkarada, kus saaks taimi, linde ja loomi tutvustada.
«Võiksin lastele õpetada kõike lindudega seonduvat, samuti tutvustada putukaid ja liblikapüüdmist,» rääkis ta ning lisas, et teistelt seltsi liikmetelt saaksid lapsed õppida metsloomade ja jahipidamise kohta käivaid tarkusi.
«Kui siin ürgses paigas mitu päeva viibida, näeb palju põnevat ja võib kuulda hundi ulgumist või isegi ilvese haukumist,» sõnas ta.