Noored näitlejad kukkusid poksima

«Esimesed kümme aastat on rasked, siis harjub ära,» lohutab rahvusvahelise tasemega poksikohtunik Boris Malinovs­ki Ugala näitlejaid, kes teatri väikeses saalis end järjekordseks treeninguks ette valmistavad.

Neljapäev, 11. september. Kell on veidi aega tagasi saanud 11. On alanud Ugala uuslavastuse «Poks» järjekordne proov, mis sel nädalal tähendab tantsimist poksikohtunik Boris Malinovski ja poksija Jakob Petersoni pilli järgi.

«Tantsijaiks» on esimest aastat Ugalas töötavad noored näitlejad Andres Oja, Martin Mill ja Juss Haasma ning tüki lavastaja ja autor Ott Aardam.

Eelmise kolme päeva sisse on jäänud juba neli treeningut ja üks teoorialoeng ning on näha, et spordiga sina peal olemisest hoolimata on nii intensiivne füüsiline koormus jätnud näitlejaile omad jäljed - kurtmist valutavate lihaste üle kostab nii siit kui sealt.

Tähtis on rütmitunnetus

Treening algab soojendusega. Boris Malinovski jagab vene keeles korraldusi, mida Jakob Peterson, kes ise vigastuse tõttu kaasa teha ei saa, näitlejatele eesti keelde tõlgib.
Väga suure osa moodustavad kiirendus- ja tempomuutmisharjutused, mitu neist rõhub jalgade kiire töö peale, mis on poksis väga oluline.

«Poksija peab tunnetama vastase rütmi. Kui vastane töötab ühes rütmis, võib sellega ära harjuda ning kui too äkki rütmi muudab, ei jõua sellele enam reageerida,» räägib Malinovski.

Samal ajal kui näitlejad ja lavastaja teevad järele kõike seda, mida treener neile ette näitab, jälgib ka saalis üks silmapaar pingsalt Malinovski liigutusi. See kuulub Luule Ko­missarovile (pildil), kelle kehastada on lavastuses treeneri roll. Vahepeal tõuseb Komissarov ka püsti ning proovib treeneri liigutusi järele teha.

40 protsenti päristrennist

Pärast ligi tund aega kestnud soojendust kõlavad Boris Malinovski suust esimesed kiidusõnad: «Hästi teete! Mulle igal juhul meeldib. Kuidas teile?» Näitlejailt, kes viimase harjutuse järel maas lebavad, vastust ei tule.

Selgub, et hiljutine soojendus oli päris poksitrenni soojendusest intensiivsuse poolest ligikaudu 40 protsenti.
Sellega on trenni esimene osa lõppenud ning kätte pannakse kindad ja peale kaitsmed. Algab varjupoks, mille harjutusi tehakse ülepingutamise vältimiseks stopperi järgi, puhates iga tsükli vahepeal.

Pärast varjupoksi tõmbab treener kätte kaitsekindad, mille vastu õpilased saavad asuda lööke tegema. Samal ajal hakkavad Juss Haasma ja Ott Aardam harjutama omavahelist poksimist.

Paraku on neil soovist teisele kindaga vastu pead koputada tähtsam end vastasest ohutus kauguses hoida. Treener juhib osaliste tähelepanu sellele, et nad piidlevad teineteist selliselt distantsilt, et isegi sammu võrra vastase poole astudes ei ulatuks teda lööma.

Ehkki trenn peaks vältama veel tunnikese, ei lase ajakirjaniku tihe graafik seal lõpuni viibida. Samas on üldpilt selge: kui näitlejad suudavad tantsida, laulda ja teha veel palju muud, pole ka poksimise algtõdede omandamine neile keeruline.