E-poodlemine toob juurde nii ostjaid kui müüjaid

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetiärina alustanud Anita butiik on esindussalongi sisse seadnud Lossi tänaval. Lõviosa müügist käib küll e-kaubandusena, kuid butiigi omanik Anita Semjonova sõnul leidub neidki kliente, kes valivad internetist asja välja ja tulevad seda enne ostu proovima.
Internetiärina alustanud Anita butiik on esindussalongi sisse seadnud Lossi tänaval. Lõviosa müügist käib küll e-kaubandusena, kuid butiigi omanik Anita Semjonova sõnul leidub neidki kliente, kes valivad internetist asja välja ja tulevad seda enne ostu proovima. Foto: Marko Saarm / Sakala

Novembris on Viljandi postkontorisse tulnud 1200 rahvusvahelist maksikirja ehk rahvakeeli pakki, milles postkontori andmetel on enamasti rõivad, tehnikavidinad, raamatud ja jalanõud.

Siinse postkontori vastutava klienditeenindaja Anneli Talgre sõnul ostlevad viljandimaalased Hiinas, Hongkongis, Singapuris, Suurbritannias, Saksamaal, Türgis, Hollandis ja Malaisias.

«Need on põhilised riigid, kust meile pakid tavapäraselt saabuvad,» lausus ta. Välismaised e-kauplused, kust kõige rohkem ostetakse, on Asos, Amazon, Aliexpress, E-bay  ja Sportsdirect. Samas ei saa Talgre sõnul kõrvale jätta ka selliseid postimüügifirmasid nagu Yves Rocher, Bakker, Hansapost, Halens ja Cellbes. Neist tellitakse näiteks kosmeetikat ja taimi, aga ka rõivaid ja kodutehnikat ning enamasti soovitakse postimüügifirmadelt tellitut kätte saada pakiautomaadist.

Arvutis ostlemine nõuab aega ja säästab raha

Viljandi vallas elav Laura Pinn rääkis, et põhjus, miks tema kaupa välismaalt tellib, on hinnas. «Kui täpselt sama asi maksab siin 50 protsenti rohkem, kannatan oodata ka umbes kolm nädalat, kuni see tuleb Hiinast, või nädala, kuni see Inglismaalt kohale jõuab,» rääkis ta.

Sedasi on Pinn soetanud peamiselt rõivaid ja jalanõusid, aga ka toiduvalmistamistarbeid, näiteks tordipritsi ja muffinivorme. Ta on ka Viljandi poodides märganud Hiinast tellitud asju ja nende eest lihtsalt ei raatsi poehinda maksta.

Siiski pole e-poodlemine nii hõlbus kui poeriiulilt kaupa võtta. Hiinast tellitud rõivad on valmistanud pettumusi, kuid Inglismaa tooted on Pinni sõnul alati kvaliteetsed olnud. «Kui miski suuruse poolest ei ole sobinud, olen saanud selle maha müüa,» lausus ta.

Nii on ka Anita Semjonova lisaks Facebookis paiknevale e-poele Anita Butiik avanud esindussalongi Viljandis Lossi tänaval. «On neid, kes valivad asja internetist välja ja tulevad siia, et seda enne ostmist katsuda,» lausus ta.

Kuigi Viljandi kesklinnas on teisigi Anita Butiigiga sarnase kaubavalikuga poode, märkis Semjonova, et erinevalt neist kauplustest on temal põhiline just e-kaubandus. «Eks nad ole konkurendid ikka ja on muidugi ka teisi internetis müüjaid, aga mul on aja jooksul tekkinud oma klientuur.»

Tootevalikut uuendatakse butiigis kaks korda kuus. Selle kaubareisidevahelise ajaga ostetakse suurem osa rõivaid, jalanõusid ja aksessuaare ära. «Peamiselt ikkagi interneti teel,» rõhutas Semjonova ning tähendas, et kliente on tal üle Eesti ja Viljandis teatakse teda suhteliselt vähe.

«Kaupa valides tuleb kindlasti võtta eri numbreid, et kõik oleks esindatud,» ütles ta. Numbrirohkuse järgi valimine välismaal kaubalaos määravaks siiski ei saa. «Olen üksikuid tooteid ka võtnud, kui ei ole tõesti suuruste valikut, aga asi on ilus ja hea.»

Kaubavalik sõltub inimestest

E-poodlemine on jõudnud sinnamaale, et mõjutab ka Viljandis tööstuskaupu müüvaid kauplusi.

«Tänapäeval on internetimüük kasvanud ja see annab meile kõvasti tunda,» tõdes Viljandi Tarbijate Ühistu juhatuse esimees Priit Aule. Oma osa mängib tema sõnul muidugi ka ostujõud. «Kõik paneb paika hind. Paraku sõltub see kogustest,» lausus ta.

Aule selgitas, et kui võtta näiteks müüki jalatsid, on neid vaja eri suurustes. Kui aga osta kauplusesse tootja käest jalanõusid, on need üldiselt numeratsioonikastides, kus iga numbrit on teatud arv paare, näiteks neli numbrit ühte suurust ja viis teist. «Need numbrid ei pruugi kõik meie ostjale sobida,» tähendas Aule. Tema sõnul müüakse kingapaar lõpuks ikka maha, aga seda madalama hinnaga. «Igale kaubale leidub ostja, aga küsimus on hinnas,» sõnas ta.

Sedaviisi on ka 1999. aastast Viljandis tegutsenud Seppälä kohandanud oma kaubavaliku Viljandi ostja järgi. «Kui võrrelda teiste linnade Seppäläid Viljandi omaga, on siin kaubavalik väiksem,» ütles Seppälä Eesti piirkonna juht Siiri Rooma. Aastate jooksul on nähtud, mida Viljandi inimesed ostavad ja mida mitte. «Sellest teame, millise valikuga piirduda,» nentis ta. Õige valik aitab ka laoülejääki vältida.

Päris selleta Viljandis aga hakkama ei saa, sest kaubanduses asetleidnud muudatused on jätnud tooteid seisma. Siiski lisandub Rooma sõnul uusi esemeid kauplusesse iga päev. «Tuleb uut kaupa ja täiendame numbrikoguseid – see on meil kõikides kauplustes nii,» kinnitas ta.

Sellest, et hooaja kaup tuleb korraga, Seppälä puhul rääkida ei saa. «Iga päev on vähemalt kaks uut asja, aga muidugi sõltub ka väljapanekust, kas need paistavad silma või mitte,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles