Viljandi haigla plaanib Jämejalal püsti panna erihooldust vajavatele inimestele mõeldud hoonekompleksi. Esiteks parandatakse nii teenuse kvaliteeti ning teiseks antakse oma panus riigi roolitud ümberkorraldustesse.
Valklas jänni jäänud riik otsib Jämejalalt tuge
26. november 2014, 07:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harjumaal asuv Valkla hooldekodu sattus üle-eestilise ajakirjanduse huviorbiiti pärast seda, kui Eesti Televisiooni saade «Pealtnägija» oli mullu sügisel rääkinud, kuidas sinna kohtuotsusega ööpäevaringsele erihooldele määratud psühhiaatrilise diagnoosiga inimesed kipuvad põgenema ning külvavad vabadusse pääsenuna ümbruskonna elanike seas hirmu ja segadust. Väidetavalt tuli ette ka rünnakuid.
Valkla kodu ei panda kinni
Kui asutus seepeale tunnistas, et ei saa raskete klientidega hakkama, otsustas riik teenuse teravalt luubi alla võtta. Nüüdseks väljatöötatud plaan näeb muu hulgas ette Valkla kodu koormuse vähendamist, samas kui Viljandi haiglas valmistutakse samale valdkonnale senisest rohkem rõhku panema.
Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt kinnitas Sakalale, et ametnikele ja poliitikutele ohtralt peavalu põhjustanud Valkla hooldekodu pole kavas kinni panna ega Viljandisse üle tuua. Küll aga tahetakse kärpida sealsete klientide arvu, mis ümberöelduna tähendab seda, et sama teenust osutavasse Viljandi haiglasse on suure tõenäosusega oodata senisest enam abivajajaid. «Pealegi on Jämejala erihoolduse arendamiseks väga hea koht, sest seal on juba olemas oskajad töötajad,» sedastas minister.
Nagu teistes sotsiaalhoolekande valdkondades, on ka erihoolduses sihiks võetud vabaneda nõukogudeaegsetest ehitistest ning kolida teenuse saajad rahulikku äraolemist paremini soosivatesse peremajadesse. Esialgse plaani kohaselt peaks 2016. või 2017. aastal Jämejala haiglakompleksi läänepoolses servas tühjalt seisvale maatükile kerkima kuni kuus sellist. Ehitust loodetakse finantseerida peaasjalikult eurorahaga.
Valmistutakse kasvuks
Praegu on Viljandi haiglas erihooldusel keskmiselt 40–50 inimest, kellega tegeldakse ühtaegu nii suures üheksakorruselises peamajas kui Jämejalal õendus-hoolduskeskuse hoonetes. Raviasutuse juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul ei tule selline killustatus teenuse kvaliteedile kasuks ning seetõttu ollakse väga huvitatud inimeste ühte kohta viimisest, liiati kui sellega kaasnevad igas mõttes tänapäevased tingimused.
Kui laias plaanis räägitakse arenduse puhul peremajadest, siis Tampere sõnul pole esialgu veel päris selge, millised uusehitised välja nägema hakkavad ning kui palju elanikke mahutavad. «Selle määrab äsja algatatud detailplaneering. Üks variant on tõesti teha väikesed, 15-kohalised majad, aga võimatu pole ka suurema korpuse ehitamine. Sellest omakorda sõltub ka täpne ehitusplats,» rääkis Tampere.
Samas lubas haigla juht, et liigirikas Jämejala park, mille üle vanglate haigla kavandamise tõttu kümmekond aastat tagasi tulist sõnasõda ja kohtuvõitlust peeti, sedapuhku löögi alla ei satu.
Tampere tõstis arenduse esmase eesmärgina esile praeguste klientide tingimuste parandamise, kuid ei ajanud tagasi, et pärast ehitust ollakse valmis vastu võtma senisest suuremat arvu erihooldust vajavaid inimesi. «Teenus saab olla efektiivne ja piisava tulubaasiga siis, kui sellel on teatud maht. Meie huvi on seda hoida. Seega oleme ministeeriumiga kokku leppinud, et kui tulevikus peaks jääma kusagil mujal jõudu ja võimalusi puudu, siis me aitame probleemi lahendada.»
MIS ON ERIHOOLDUS?
Lihtsustatult seletades kuuluvad erihooldusele sellised igapäevast abi vajavad inimesed, kellega toimetulek on tavahooldekodus raskendatud.
• Erihoolduse kliendid vajavad lisaks tavahooldusele teatud eriteenuseid.
• Klientide hulka kuuluvad näiteks inimesed, kellel on diagnoositud raske ja/või püsiv psüühikahäire, aga ka teatud füüsilise puude ja liitpuudega inimesed.
• Erihoolduse klient ei ole sundravi patsient.
Allikas: Viljandi haigla