Euroraha jagamine on ajanud Võrtsjärve ümber suhted sassi

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aastal nimetati Eesti avastamata aardeks Veeturism Võrtsjärvel.
2010. aastal nimetati Eesti avastamata aardeks Veeturism Võrtsjärvel. Foto: Marko Saarm / Sakala

Pilistveres elav Pille-Riin Pregel Kalmus kahtleb nende piirkonnas Leaderi programmi kaudu eurotoetusi jagava mittetulundusühingu Võrtsjärve Ühendus südametunnistuse puhtuses. Kohaliku tegevusgrupi juht Karl Õmblus näeb süüdistuste taga naise isiklikku solvumist.

Ehkki Võrtsjärve Ühenduse moto on «Võrtsjärv ühendab ja liidab», ulatuvad konflikti kombitsad  kaugemale, sest Pilistvere on tülis ka Kõo vallavalitsuse ja ümbruskonna ettevõtjatega.

Võrtsjärve Ühendus on üks 26-st Eestis tegutsevast kohalikust tegevusgrupist, kus sünnivad otsused selle kohta, millised projektid saavad maaelu arendamiseks eurotoetust ja millised mitte. Käeolev aasta on Leaderi programmis vaheaasta, mis tähendab seda, et ellu viiakse eelmisel aastal rahastatud projekte ja ühtegi taotlusvooru ei ole. Vaikne periood ei tähenda aga pausi tekkinud konfliktide lahendamises.

Pille-Riin Pregel Kalmus on koos abikaasa Hermann Kalmuse, Pilistvere koguduse diakoniga üritanud kohalikku külaelu ja kirikut eurotoetuste abil turgutada. Kuuludes Kõo valla kaudu Võrtsjärve Ühendusse, pole ta aga seal tehtavate otsustega rahul. Seetõttu on hiljuti kuuenda lapse sünnitanud naine eraelu ja põhitöö kõrvalt viimased kolm aastat uurinud Leaderi programmiga seotud määrusi, seadusi ja üksikdokumente. «Ma olen fotograaf, mitte jurist, kuid eetika ja õiglustunne annavad märku, et asjad pole õiged,» nentis ta tänavu jaanuaris PRIA-le saadetud märgukirjas.

Sama kirja pärast istusid tülli keeranud asjaosalised kevadel PRIA eestvedamisel ühise laua taha, et toetuste jagamisel tekkinud arusaamatusi selgeks rääkida. Koosoleku protokollis märkis PRIA, et nad ei osanud sinna isegi midagi kirja panna ning soovitasid suhteid valgelt lehelt alustada. Pregel Kalmus pole selle võimalikkuses kindel.

Toetus tegevjuhi kodukülla

Pille-Riin Pregel Kalmust hakkasid Võrtsjärve Ühenduse otsused häirima kolm aastat tagasi. Näiteks 2011. aasta 5. juuli koosolekul määras ühendus

18 680 euro suuruse toetuse tegevjuht Karl Õmblusega seotud mittetulundusühingule Koidu Küla Arendus, kuhu kuulub ka tema abikaasa Maarika Õmblus, kes töötas toona Võrtsjärve Ühenduses. Projekti ellu ei viidud.

Nagu ka samal koosolekul 51 000-eurose positiivse otsuse saanud mittetulundusühingu Rõngu Vanasaunaklubi projekti, millega oli seotud endine Rõngu vallavanem ja tollal Võrtsjärve Ühenduse juhatuse esimehe ametis olnud Aivar Kuuskvere. «Olen püüdnud teada saada, milles küsimus. Vastuseks tuli vaid, et see oli juhatuse otsus,» märkis Pregel Kalmus.  

Karl Õmbluse sõnul oli asjaajamises tõrkeid, mis ei võimaldanud projekte PRIA-sse viia ja seega reaalselt taotletud rahasummasid saada. Aasta hiljem figureerisid need ühingud uuesti taotlejate seas ja said jälle oma projektile rohelise tule. Seekord viis Õmbluste mittetulundusühing oma projekti ellu.

Nimelt määrati 9980 eurot nende projektile «Külarahvas suuskadele». Raha eest ei ostnud Karl Õmblus Mustla külje all asuva Koidu küla elanikele tuhandete eurode eest suuski, vaid mootorsaani, millega radasid sisse lükata. «Rajamasina tegime ise, selleks ei hakanud raha raiskama. Eelmine talv vedas alt, pean nüüd mittetulundusühinguga tulu tekitama, et amortisatsiooni ära katta,» rääkis Õmblus saani kohta. Tema ütlemist mööda võis ülemöödunud talvel mõnd suusatajat Mustlani veetud rajal siiski näha.

Et Koidu küla kuulub Tarvastu valda, pole Karl Õmblusel tulevikus enam seda muret, et peab enda juhitava Võrtsjärve Ühenduse kaudu kodukülale raha küsima. Nimelt vahetas Tarvastu vald Leader-piirkonda ning kuulub nüüd Võrtsjärve Ühenduse asemel mittetulundusühingu Mulgimaa Arenduskoda alla. «Mul on sellepärast ühtpidi päris hea meel, sest miks peaks minu küla karistama sellepärast, et ma Võrtsjärve Ühenduses juhtumisi tegevjuht olen?»

Naaberküla pinnuks silmas

Karistust ei pea Karl Õmbluse sõnul kandma ka teised piirkonda arendavad aktiivsed inimesed, kes on Võrtsjärve Ühendusega otseselt seotud, näiteks tegevusgrupi volinik, Venevere puhkeküla üles ehitanud ettevõtja

Aare Priks, kelle heakskiidu saanud projekte on Pille-Riin Pregel Kalmus samuti mitu korda kahtluse alla seadnud.

Kõo vallalehes ilmus 2011. aasta mai numbris artikkel sellest, kuidas Venevere puhkekülas surisesid kaamerad, et teha kümneminutilist reklaamklippi. Muu hulgas oli lehes mainitud, et videovisiitkaardi tegemisele pani õla alla Võrtsjärve Ühendus, kuigi reaalne otsus toetuse saamise kohta sündis alles kaks kuud hiljem. «Küsitav on, kuidas sai projekti alustada enne otsuse tegemist ja kuidas oli vallalehel info otsusest enne, kui see tegelikult tuli,» ütles Pregel Kalmus.

Karl Õmblus tunnistas, et  seda on raske kommenteerida. «Kui ettevõtja oma plaanist kohalikule lehele räägib, siis peas see juba käib, aga tegelikkuses võtavad protseduurid aega. Kindlasti on PRIA ka seda fakti kontrollinud.»

Pille-Riin Pregel Kalmust häirivad ka Venevere puhkeküla suvised lastelaagrid, mida Võrtsjärve Ühendus on mitu aastat toetanud ligi kümne tuhande euroga. Nende korraldamisega tegeleb mittetulundusühingu Päikesekoda liige Jane Nirgi, kes kuulub Võrtsjärve Ühenduse juhatusse. Kõo vallas elav Nirgi tõdes, et Pregel Kalmus ei suuda teda siiani rahule jätta ning ta ei taha enam Pilistverre minnagi.

Venevere puhkeküla omanik Aare Priks nentis, et Võrtsjärve Ühenduse koosolekutel kulub palju aega Pilistverest tulnud kaebuste lahendamiseks. Muu hulgas on Pille-Riin Pregel Kalmus tema sõnul ühenduse kaudu isegi Kõo vallavanemat Tarmo Riiski üritanud kohalt kangutada. Priks tunnistas, et hindamiskomisjonis olles on ta kolme hea projekti puhul teinud otsuse pigem Pilistvere kahjuks ja seda just rikutud suhete pärast.  

Karl Õmbluse sõnul sattus Võrtsjärve Ühendus koos seal töötavate inimestega perekond Kalmuse pahameele osaliseks esimest korda siis, kui Pilistvere kogudus jäi kaks korda ilma toetusest, kui soovisid muru niitmiseks valuvelgedega ATV osta. Teistkordset negatiivset otsust nimetas Hermann Kalmus Õmblusele läkitatud e-kirjas koguni kogudusele näkku sülitamiseks.

Kolmandal korral läks täiendatud taotlus siiski läbi ja 2012. aastal ostetigi Pilistvere kogudusele enam kui 18 000 euro eest haljastustehnikat, sealhulgas valuvelgedega ATV.

13 190 eurot tuli Leader-meetme kaudu. «Pilistvere noored märkisid talvel Facebookis rõõmsalt, kuidas nad ATV-ga järvel driftivad. See ka ühtpidi vajalik,» nentis Õmblus.

Kõo vallavanem Tarmo Riisk ütles, et ei mõista, miks tihti toetust saanud Kalmused ei suuda taluda, kui keegi teine ka seda saab. «Ma ei ütleks, et kogu Kõo vald on omavahel tülli läinud, aga midagi ilusat siin ka pole. Pille-Riin Pregel Kalmus on harjunud kogukonna nimel esinema, ent see kogukond nende ümber on konfliktide tõttu väikseks jäänud,» lausus ta ja lisas, et on mitu aastat kestnud jandist juba tüdinenud ning üritab tema vallavanema kohalt tagasiastumist taotlenud naisega võimalikult vähe kokku puutuda. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles