Halliste kogudus võib katuse parandamiseks antud toetusrahast ilma jääda, sest kuigi ehitaja on tasu kätte saanud ja katus peaks lepingu järgi juba valmis olema, pole töö veel alanudki.
Kogudust ähvardab suurest summast ilmajäämine
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
9. juuli 2010, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Halliste koguduses õpetajana teeniva Kalle Gastoni peas liiguvad muremõtted. Augustiks peab ta katuse remondi lõpetamise kohta esitama dokumendid, et põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) 164 000 krooni toetust saada. Paraku pole parandustöö veel alanudki, ehkki kogudus maksis selle eest ehitusfirmale juba mullu novembris 100 000 krooni.
Enam kui 180 000 krooni nõudvat remonti on lubanud 90 protsendi ulatuses toetada PRIA, kuid toetuse saamise reeglistik näeb ette, et kogudus peab töö esmalt enda leitud raha eest valmis saama.
30 ruutmeetri suurune katuseosa oleks lepingu kohaselt pidanud renoveeritud olema juba 20. juuniks. Aprillist saadik on ehitusfirma Mulgi Maaehitus tähtaega suusõnaliselt üha edasi lükanud, viimase kokkuleppe järgi algavad tööd tuleval esmaspäeval.
«Mu sisetunne ütleb, et ehitaja on lootusetult plindris ja meeletult võlgu,» lausus Kalle Gaston. «See raha on juba hoopis mujal.»
Tühjaks osutunud lubadusi on õpetaja sõnul olnud nii palju, et tal pole põhjust ehitajat enam uskuda.
Algul töö Hallistes vastu võtnud Pärnu ehitusfirma loobus sellest üsna pea. Et kirikuhoonet võib remontida üksnes muinsuskaitseametilt litsentsi saanud ettevõte, pöördus õpetaja muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektori Anne Kivi poole ning too otsis välja need Viljandimaa ettevõtted, kellel on kõnealune luba. Kogudus valis nende seast osaühingu Mulgi Maaehitus ning sõlmis temaga lepingu.
Mulgi Maaehituse juhataja Madis Randaru sõnul on tema firma seos Halliste kirikuga tegelikult väga õrn. Randaru rääkis, et objektil toimuva eest vastutab hoopis ettevõttele litsentsi tagav Aavo Moks, kes hakkas renoveerimistöid organiseerima.
«Ma pole Hallistes ehituse asjus mitte kordagi kohal käinud,» tunnistas Randaru ning lisas, et ta ei tea sedagi, kuidas töö välja hakkab nägema. Gastoniga on suhelnud Moks ning kogu raha on temale üle kantud.
Aavo Moksi sõnul väljastab muinsuskaitseamet ehitusfirmale litsentsi korraga neljaks aastaks. «Taotluse saamiseks peab ettevõttes olema isik, kes on nõutava hariduse saanud,» ütles Moks ja kinnitas, et tal on see olemas.
Aavo Moks põhjendas ehitustööde viibimist külma talve ning sellega, et litsents jäi õigel ajal pikendamata. «Talvel olime valmis ehitusega pihta hakkama, kuid et valtsplekki ei saa suurema külmaga kui viis miinuskraadi paigaldada, jäi tegevus seisma,» selgitas ta. Seda, et mõõtmisi tõepoolest tehti, kinnitas ka Kalle Gaston.
Moksi sõnul lõppes Mulgi Maaehitusel litsentsi kehtivusaeg märtsi lõpul või aprilli algul ning seda pole seniajani pikendatud. Ta usub, et litsents saadakse juuli lõpuks, kui Anne Kivi on puhkuselt tagasi tulnud ning avaldus läbi vaadatud.
Töödeks kulub Moksi hinnangul üks kuu ning seega on lootust remondiga õigeks ajaks ühele poole jõuda.
Kalle Gaston sellesse ei usu ning harjutab ennast mõttega, et kogudus on suurest summast ilma jäänud.