Hiljuti suhtlesin ühe Maardus asuva firma juhi, 50-aastase kõrgharidusega vene rahvusest mehega, kes on kogu elu Eestis elanud.
Repliik: Kaks Eestit
22. aprill 2010, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas te vene keelt räägite?» küsis ta minu käest oma emakeeles. «Või kõneleme inglise keeles?»
Loomulikult oleks mulle kõige paremini sobinud suhelda Eestis eesti keeles, aga seda firmajuht ei osanud.
Juhtunu pani mõtlema, et tõenäoliselt on Eestis kaks teineteisest sõltumatult toimivat ja vaid äärmise vajaduse korral lõikuvat ühiskonda. Kui ikka pool sajandit siin elanud mees on suutnud emakeelele lisaks selgeks õppida inglise keele, kuid riigikeeles mõikab ta ehk paari sõna, annab see tunnistust, et tal pole selle järele vajadustki.
Pool Tallinna ja peaaegu kogu Ida-Eesti ajab igapäevaseid asju vene keeles, suur osa Eesti noori aga idanaabri keelt ei oska. Nii võibki juhtuda, et kaks Eestit ei haaku varsti enam üldse ning mingist integreerumisest pole põhjust rääkidagi.