Sügisel oma koduõuel kolme karuga kimpus olnud mees juhatab nüüd õigele teele hauge, kes ühes suurveega tema põllulapil ja aiamaal ringi ujuvad.
Karude järel tulid õuele haugid
15. aprill 2010, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilegi pani soomuseline seltskond marjapõõsaste vahel vee virvendama. Tänu päikesepaistele oli korraks näha, kuidas ühe suurema, tõenäoliselt emakala ümber kiibitses viis vibalikku isast.
Vaibla külas elava Kaido Tillmanni talu asub Võrtsjärvest teisel pool suurt maanteed, kuid üht kraavi pidi voolab tema maale Emajõe vesi. Tema teada on kalad pidanud läbi vonkleva kraavi ning ühe truubi maha ujuma ligi kaks kilomeetrit, et aias lupsu lüüa.
«No on neil aga tahtmist!» imestas Kaido Tillmann. «Olen elanud siin talus kakskümmend aastat, kuid midagi säärast pole enne juhtunud. Mullu jõudis vesi küll aeda, kuid siis ilma kaladeta.»
Mullu sügisel rabistas taluõuel kolm karu, kellest looduskaitsjad ühe kinni püüdsid ja mujale viisid. Üleeile ujus sealt läbi kobras. Pardid ja konnad käivad asja juurde.
Haugi nägi Kaido Tillmann oma õuel esimest korda läinud pühapäeval. Ta silmas veele tekkivaid ringe ning asja lähemalt uurides märkaski nende põhjustajat. Seepeale piiras peremees võrguga õuel oleva tiigi, kus elavad kuld-, hõbe- ja punakogred.
«Selleks, et kogred välja ja haugid sisse ei pääseks,» selgitas ta. «Kui haugi isegi poleks, võib koger ikka välja ujuda ja kuhugi põllu peale või metsa alla ta ilmselt jääkski.»
Röövkala eemalhoidmisega jäi Tillmann oma sõnul siiski veidi hiljaks, sest on võrguga piiratud tiigis näinud kaht haugi. «Loodan, et neid vähemalt juurde ei pääse, muidu söövad kogred välja.»
Lisaks tõmbas peremees pika võrgu risti üle õue, et võõrkala tiigi piirkonnast üldse eemal hoida. Oma hinnangul on tal võrku aiamaal kahesaja meetri jagu.
Mõeldes sellele, et vee taandumise järel võivad ka haugid kuivale jääda, on peremees asunud neid Võrtsjärve tagasi juhatama. Viimase nelja päevaga on ta koduõuelt kahvaga võtnud 14 haugi. Neist suurim oli ligi pool meetrit pikk ja võis kaaluda kilo või kakski.
Väljavõetud kalad paneb Tillmann suuremasse nõusse ja viib eemale teise kraavi, mis voolab Võrtsjärve tagasi. «Ma usun, et teen kaladele heateo,» lausus ta. «Neid ära süüa pole tahtmist tekkinud. Enamik on pealegi väiksed, jääksid kurku kinni.»
Sööta mees ei kasuta, vaid peibutab kalad latiga nende endi kombel laksutades lähemale.
Sügavas kohas ulatub vesi õues tublisti üle täismehe põlve, kuid üleni on vette jäänud vaid eemal asuv suvemajake, teised hooned on kuival. Vesi kerkis aprilli algul, kuid pole pererahvast häirinud — kui vaid kogred kaduma ei läheks.
Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti ütles, et haugi ei tohi kudemise ajal püüda. Täpsed keeluajad on piirkonniti erinevad, Võrtsjärvel näiteks on haugipüük keelatud jäävabast veest, 15. märtsist 30. aprillini, Emajões 10. maini. Keelust üleastujat ähvardab trahv.
Tuusti sõnul ei tohi keskkonnaametit informeerimata ka haugi ühest kohast teise elama viia ehk ümber asustada. Selleks on tarvis taotleda asustamise luba.
«Samas on maarahvas läbi aegade päästnud haugisid, kes on vee taandumise järel loikudesse lõksu jäänud,» nentis ta. «See on mõistetav.»
Kui kuivalejäämine ohustab hauge kõnealuselgi juhul, ei ole taluperemehe teguviisis Tuusti hinnangul midagi halba. Et kalad lastakse Emajõe kõrval Võrtsjärve, ei saa seda peaspetsialisti sõnul käsitada ka kalade ümberasustamisena.
Küll tuleb Tuusti sõnul sellise heateo puhul arvesse võtta, et kui päästja jääb kala ja püügivahendiga keskkonnainspektorile vahele, võib asjaloo selgitamine tagantjärele keeruliseks osutuda.
«Mina sellisele teole üles ei kutsu,» lisas ta. «Haugi populatsioon pole meil ohus ja mõne kala päästmine ei muuda midagi.»