Eelmisel nädalal uutest suundadest teada andnud Eesti Post kavatseb muu hulgas tööle panna oma pakiautomaatide keti ja asuda võistlema praegu ainsana selles vallas tegutseva Viljandi osaühinguga Smartpost.
Postijuht: kahte pakiautomaatide võrku Eesti turule ilmselt kuigi kauaks ei mahu
Eesti Posti juhatuse liikme, Viljandist pärit Aavo Kärmase hinnangul jääb aga väike turg kahele automaatide võrgule pikas perspektiivis kitsaks ning ühel neist tuleb ilmselt masinad kokku pakkida.
Otseselt mitte. Küsimus on pigem selles, et logistikaettevõttele, kellena Eesti Post end üha rohkem näeb, on paki saaja tulevikus olulisem kui saatja. Saajal peab olema võimalik ise otsustada, kus ja kuidas tal on kõige mugavam pakki vastu võtta, ning edukas on see ettevõte, kel on pakkuda palju kanaleid.
Kaua aega on pakkidel postkontoris järel käidud. Eelmisel aastal alustasime saadetiste kättetoimetamist, mis on väga hästi vastu võetud. Järgmine samm ongi pakiautomaadid.
Kõik sõltub sellest, kui palju pakke saadetakse, aga ma arvan, et pikas perspektiivis pole kaht võrku ülal pidada otstarbekas.
Ma ei ütle niimoodi. Küsimus on selles, kumb on edukam. Kui vaadata Eesti turgu tervikuna, siis ega pakke kuskilt märkimisväärselt juurde tule ja me saame ainult mahte ümber jagada.
Oleme riigisisesel turul suurim pakiteenuse osutaja. Seni käib enamik kliente saadetiste järel postkontorites, aga kui nad soovivad, võime hakata automaatkappide kaudu kohale toimetama rohkem pakke kui Smartpost.
Eks Smartpost peagi ütlema, et tema lahendus on parim, aga mõlemal on oma plussid ja miinused. Näiteks Smartposti automaadid on ainult sisetingimustesse mõeldud, KEBA kappe saab aga ka välja panna — muidugi sellistesse kohtadesse, kuhu on lihtne ligi pääseda ja kus käib päeva jooksul rohkesti inimesi.
KEBA masinaid kasutatakse Saksamaal, Austrias ja Norras ning on selge, et nemad on Euroopas turuliidrid. Ma ei ütle siiski veel lõplikku sõna, kas hakkame kasutama KEBA-t või kedagi kolmandat.
Suurust ma praegu välja ei ütleks, aga esimese aparaadi paneme Tallinnas üles aprillis. Eks me siis hakka partneritega läbi rääkima, kuhu neid veel paigutada.
Kindlasti tuleb võrk üle-eestiline, kuid konkreetsed kohad sõltuvad sellest, kus elab rohkem kliente.
Ma ei taha seda öelda, sest me pole lõplikku otsust veel teinud.
Ei ole.
Laienemine Lätti ja Leetu.
Väga paljud meie kliendid vaatavad Baltikumi ühtse turuna ja selleks et nad saaksid täpselt aru, mis teenust neile pakutakse, tuleb luua kogu regioonis ühtne võrgustik. Et Baltikumis edukas olla, peame muidugi leidma rahvusvahelise partneri, kelle abiga liigutada kaubavooge ka Euroopa suunal ja üle maailma.
Investeeringute tegemiseks meil kindlasti jõudu jagub.
Maailma postinduses on praegu umbes samasugune olukord, nagu oli telekomisektoris 15—20 aastat tagasi: kaua kestnud monopolide aeg on hakanud lõppema ja riikide postiturud avanevad. Nüüd on meie ees küsimus, kas me tahame jääda lokaalseks ettevõtteks või vaadata natuke laiemalt ringi. Oleme valinud teise tee.
Eesti Postil on universaalse postiteenuse osutamise kohustus. Peame tagama postiteenuste kättesaadavuse kõikjal Eestis ühesugustel tingimustel, aga samas konkureerime terve hulga teenuste osutamises, kas või sellessamas pakkide saatmises, teiste ettevõtetega.
Kui me ei suuda leida head lahendust kaubavahetuseks Euroopa ja muu maailmaga, on reaalne oht, et jääme vähe tähtsaks teenusepakkujaks seal, kus teised seda teha ei taha. Niisugust alltöövõtja rolli me Eesti Postil küll näha ei soovi.