Lugerit lugedes tunned end tulevikus

Kuigi Eestis on e-raamatute turg alles imikupapudes, on laias ilmas müüdud ligi 10 miljonit e-lugejat ehk lugerit ning viimaste jõulude paiku läks netikaubamajas Amazon esimest korda selle ajaloos e-raamatuid kaubaks rohkem kui paberraamatuid.

Praegu veel hinna poolest luksuskauba hulka jäävate lugerite müük kasvab maailmas lähiaastatel tõenäoliselt mitu korda ning kindla peale ei jää kõrvale ka e-lembene Eesti. Kõigi prognooside kohaselt on tegemist äärmiselt perspektiivika kaubaga.

Silmasõbralik ekraan

Eri tootjafirmad on lugerite turule toonud hulga mitmesuguseid mudeleid, kuid laias laastus on need kõik sarnased. Üldjuhul on e-lugeja vähem kui paarsada grammi kaaluv raamitud ekraan, mis mahutab vähemalt tuhandet e-raamatut.

Minul õnnestus tutvuda lugerite pere kõige menukama ja kuulsama liikmega AmazonKindle DX. Täpsemalt öeldes selle trendividina värskeima mudeliga, mis jõudis Ameerikas müüki alles veebruaris.

AmazonKindle’i esimese käeshoidmise elamust võib vabalt võrrelda tundega, mis tekkis esimest korda mobiiltelefoni pihku saades või esimest CD-d plaadimasinasse lükates.

Luger on üllatavalt kerge, umbes A4 formaadis ning istub kätte nagu valatult. Kui raamatut sülearvuti ekraanilt lugeda on üksjagu tüütu ja pikemas perspektiivis ka silmadele kurnav, siis lugeri puhul on kõigile esimene üllatus uskumatult silmasõbralik ekraan. Arvuti või telefoni omaga võrreldes on see nagu öö ja päev!

Meenub, et Bill Gates on tunnistanud: pikema kui kuueleheküljelise teksti prindib ta lugemiseks alati välja. Lugeriga tal seda muret poleks.

Elektrooniline tint

Mahe, kuid piisavalt kontrastne tekst on ekraanil raskusteta loetav isegi siis, kui teha seda ekraani kõrvalt, peaaegu 90-kraadise nurga alt või eredas päikesevalguses.

Saladus on lihtne: lugeris kasutatakse elektroonilist tinti, mis on kombinatsioon keemiast, füüsikast ja elektroonikast.

E-tint kannab laengut, mis võimaldab seda elektroonilisel teel uuendada. Akut kulub minimaalselt, sest energiat neelab põhimõtteliselt vaid lehekülje keeramine. Tootjate lubadust mööda peaks seade laadimata vastu pidama vähemalt 30 raamatut.

Teksti saab lugeris pöörata nii horisontaali kui vertikaali ning selle suuruse timmida täpselt oma silmale sobivaks. Ekraan ei ole liiga hele ega liiga tume ning erinevalt mõnest konkurendist Kindle sisseehitatud taustavalgust ei vaja. Tavapärasest lugemisvalgusest piisab täiesti.

Lehekülge pöörates muutub ekraan küll hetkeks tumedaks ja see tahab mõningast harjumist, kuid lugemiselamus on võimas ja eriline. Ma ei oska seda millegagi seletada, aga eriti tummiselt mõjusid nõnda lugedes luuletused.

Kasutajasõbralik vidin

Selleks et lugerit kasutada, ei pea olema tehnofriik. Lehekülgi saab pöörata õrna näpuvajutusega ja raamatud on peamenüüst hõlpsasti leitavad.

Muidugi on uudsesse vidinasse peidetud  trobikond nutikaid lisafunktsioone, mida paberkaante vahelt ei leia. Nii näiteks saab tekstis endale tähtsaid kohti alla joonida või leida kümnetelt tuhandetelt lehekülgedelt vajalikke märksõnu.

Kindle võimaldab ka märkmeid teha. Hiljem saab need soovi korral failina arvutisse tõmmata ja nendega siis edasi tegutseda.

Mind on ingliskeelsete raamatute puhul ikka häirinud, et autor on teksti sisse sokutanud sõnu, mille tähenduse leidmiseks tuleb lapata paksu sõnaraamatut või kasutada arvutisõnastikku. Kindle’is on see mure murtud: sinna on juba sisse ehitatud suurepärane ja mugavalt kasutatav seletav sõnastik.

Loeb teksti ette

Noorem põlvkond haarab kõike uut lennult, sellega tuleb lihtsalt leppida. Minu 9- ja 12-aastane poeg said Kindle’iga sina peale ilma igasuguse eeltutvustuseta ning nendele ei valmistanud raskusi ka keerukamate lisafunktsioonide leidmine. Ei läinud palju aega, kui avastasin, et vanem poeg oli pannud Kindle’i endale ette lugema Lewis Carrolli suurepärast teost «Alice Imedemaal».

Selgus, et põhimõtteliselt tuleb Kindle toime ka eestikeelsete lausetega, kuid hääldus on loomulikult Kesk-Ameerika oma ja aru saada pole sellest võimalik.

Praegu ei ole Eestis võimalik kasutada Kindle’isse sisseehitatud WiFi võimalusi ning näiteks ajalehti ja ajakirju veel otse sinna tellida ei saa.

Tulevikuks tasub valmis olla

Loomulikult jään aupakliku naudinguga vaatama maast laeni küündivaid raamaturiiuleid, kuid ma ei näe vähimatki põhjust, miks ei võiks seal oma koht olla ka lugeril. Vorm muutub, ent sisu jääb ju samaks.

E-raamat paberit ei vaja, nii et lugemiselamuse nimel ei pea ohvriks tooma ühtegi haljendavat puud. Pole ka trükikulusid ning arvatavasti hakkavad e-raamatud olema paberversioonidest vähemalt 25—30 protsenti odavamad.

Pealegi on luger suurepärane reisikaaslane: ruumi võtab see imevähe, kuid mahutab seinatäie köiteid.

Loomulikult on seadmel veel puudusi. Näiteks sooviksin näha illustratsioone värvilisena. Ja põhimõtteliselt on
e-raamatule võimalik lugemiselamuse rikastamiseks lisada nii muusikat kui liikuvat pilti. Igal juhul on, mida oodata.

Kindle’i saab Eestisse tellida Ameerikast, küll aga on meilgi müügil mõni konkureeriv mudel ning stardivalmis on juba mitu kirjastust ja tootearendusmeeskonnad veedavad unetuid öid.

Keskmise lugeri hind ulatub tublisti üle 4000 krooni, kuid see ei jää kindlasti sellistesse kõrgustesse hõljuma. Millal jõuab kätte aeg, kui hakkame näiteks kümne e-raamatuga kaasa saama tasuta lugeri, näitab juba tulevik.

Päris kindlasti jäävad veel pikaks ajaks sõbralikult kõrvuti eksisteerima vana hea paberraamat ja moodne e-raamat. Üks ei välista ju teist. Raadio ei ole tapnud teatrit ega televisioon kino. E-raamat ei kaeva oma paberist esivanematele hauda, vaid on lihtsalt uus ja paeluv kirjasõna maagia levitamise viis.

Tulevikuks tasub alati valmis olla.