Kitsal ajal on inimesed hakanud rohkem raamatuid laenama: mullu registreeris Viljandi linnaraamatukogu varasemast tunduvalt enam külastuskordi ning mõne köite lugemise järjekorras ootas kümneid huvilisi.
Tuhande lugemishuvilise abiga sündis raamatukogus päevarekord
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laenutatavatest raamatutest oli möödunud aastal Viljandi raamatukogus vaieldamatult populaarseim Sofi Oksaneni «Puhastus». Selle lugemise järjekorras ootas mõnikord lausa sada inimest ning praegugi soovib «Puhastust» lugeda 50 huvilist.
Väga nõutavad on ka Eesti inimeste elulood, kirjastuse Petrone Print trükitud eri maade eluolu kirjelduste sari, Andrus Kivirähki teosed ning Erik Tohvri romaanid.
Viljandi linnaraamatukogu direktor Evi Murdla nentis, et kuigi mõni arvustaja kõiki neid raamatuid ei hinda, on kõnealused teosed lugejate arvates väga huvitavad. «Inimesed otsivad raamatutest ikkagi emotsioone, mitte ainult huvitavalt ritta pandud sõnu,» lausus ta. «On ka neid, kes saavad niinimetatud väärtkirjandusest suure elamuse, aga sageli soovib lugeja siiski sellist raamatut, mis lahutab meelt ja aitab edasi elada. Keegi ei tule ju küsima, et andke mulle mõni hästi stressi tekitav raamat.»
Linnaraamatukogu teenindusjuhi Maire Killari hinnangul on Eesti kirjandus populaarsem kui mõni aeg tagasi. «Lugejad soovivad teada tuntud inimeste elust. Nad ütlevad, et Eestis on huvitavamalt kirjutama hakatud: näiteks elulooraamatud on ülevaatlikud ja neid illustreerivad rohked fotod,» rääkis ta.
Väliskirjandusest laenati palju Rootsi autori Stieg Larssoni põnevusromaani «Lohetätoveeringuga tüdruk» ning kirjastuse Varrak sarja «Moodne aeg», Eesti Raamatu sarja «Nüüdisromaan» ja Pegasuse kirjastuse raamatuid.
Meelsasti loetakse ka Eesti lastekirjanike loomingut, näiteks Andrus Kivirähki, Kristiina Kassi ja Aino Perviku teoseid. Tähelepanu on pälvinud Tänapäeva «Noorsooromaani» sari.
Välisautoritest on noorte vaieldamatu lemmik Stephenie Meyer oma «Videviku» saagaga. Unustatud ei ole ka Harry Potteri lugusid.
Kuigi Viljandi linnaraamatukogu registreeritud kasutajate arv pole viimase kolme aasta jooksul eriti muutunud, kasvas külastuste ja kojulaenutuste hulk möödunud aastal ligi neliteist protsenti.
«Eelmise aasta kokkuvõtete põhjal võib öelda, et uusi lugejaid tuli meil juurde üsna vähe, kuid inimene, kes on raamatukogu juba üles leidnud, käis siin varasemast sagedamini,» kõneles Evi Murdla.
Möödunud aastal oli Viljandi linnaraamatukogu andmebaasis 8261 registreeritud kasutajat, mis on 30 rohkem kui tunamullu. Külastuste arv kasvas varasemate aastatega võrreldes hüppeliselt: kui 2008. aastal käisid lugejad raamatukogus 167 090 korda, siis 2009. aastal tegid nad seda 195 023 korda. Seega teenindasid raamatukogu töötajad mullu ligi 28 000 külastajat rohkem kui tunamullu.
Ühe päeva jooksul oli linnaraamatukokku asja keskmiselt 600-700 inimesel. Rekordpäev oli aga jõulude ja uusaasta vahel, kui majast käis läbi 1195 lugemishuvilist.
«Siis pidime küll kogu naiskonna teenindama panema, et toime tulla,» tunnistas teenindusjuht Maie Killar.
Evi Murdla hinnangul võis külastuste arvu mingil määral mõjutada see, et möödunud aastal lühendas asutus laenutustähtaega 21 päevalt 14-le.
«Seetõttu käivad inimesed sagedamini raamatuid vahetamas,» lausus ta.
«Minu meelest on siiski ka huvi lugemise vastu tõusnud,» leidis Maire Killar.
«Kuna inimestel on senisest rohkem vaba aega, jääb ka lugemiseks rohkem mahti. Ilmselt ei soovita ilukirjandust koju seisma muretseda.»
Nagu näitab statistika, laenati mullu Viljandi linnaraamatukogust lugemiseks 204 115 raamatut, mis on 13,4 protsenti rohkem kui 2008. aastal.
Trükiseid on hakatud rohkem uurima ka kohapeal: raamatukogu lugemissaalidesse tehti eelmisel aastal 33 330 külastust, mis on tervelt kolmandik tunamullusest enam.
«Lugemissaalis käib rohkesti tudengeid, kes kasutavad õppematerjale ja teatmikke. Palju loetakse ka ajakirju,» kõneles Maire Killar.
Välja on kujunenud lausa püsikülastajad, kes käivad iga päev perioodikasaalis ajalehti uurimas. «Parematel aegadel, kui inimestel olid ajalehed koju tellitud, käis seal vähem inimesi,» tõdes Evi Murdla. «Praegune seis näitab, et mida kehvemaks elu läheb, seda rohkem tuleb meile rahvast.»
Lasteosakonnas on lugejate ja külastuste arv veidi kahanenud.
«Kuigi meil tehakse laste lugemishuvi äratamiseks tublit tööd, ei saa me kahjuks selle vastu, et laste arv väheneb,» nentis direktor. «Lisaks sellele oskavad noored hästi arvutit kasutada ning saavad palju infot internetist.»
Viljandimaal tervikuna on lugejate arv samuti vähenenud. Kui 2007. aastal oli maakonna 42 rahvaraamatukogus arvel 21 762 kasutajat, siis 2009. aastal oli neid üle viiesaja vähem, 21 241.
«Paljud külaraamatukoguhoidjad ütlevad, et elanikkond vananeb, noored kolivad ära või käivad kaugemal tööl,» lausus Evi Murdla.
Käesoleva aasta kohta ütles direktor, et kuigi raamatukogude komplekteerimisraha on seni kärpimisest pääsenud, tuleb seda Viljandimaale siiski vähem. «Riik jagab seda maakondadele pearaha alusel ning kuna Viljandimaa elanikkond väheneb, on meie summa selle võrra väiksem,» selgitas ta.
Vähenenud on ka need summad, mida maakonna rahvaraamatukogud saavad omavalitsustelt. Seepärast tuleb komplekteerijatel hoolega kaaluda, milliseid teoseid oma kogusse tellida.
«Kindlasti ei loobu me ilukirjanduse väärtsarjadest ja õppekirjandusest,» rääkis teenindusjuht Maire Killar. Väga kalleid, kuid lugejaile tähtsaid trükiseid püütakse muretseda vähemalt lugemissaali, kus neid saab kasutada.
Üks kokkuhoiuvõimalus on piirata raamatute eksemplaride arvu, kuid see nõuab lugejatelt järjekorras seismist ja suuremat kannatust. «Eesti kirjanduse populaarsemaid teoseid tellime siiski mitu eksemplari,» lubas teenindusjuht.