Lapsed tähistavad vene võinädalat

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeva õhtul meisterdasid lapsed üheskoos valmis õlgnuku ehk tšutšela.
Kolmapäeva õhtul meisterdasid lapsed üheskoos valmis õlgnuku ehk tšutšela. Foto: Erakogu

Viljandi vene kultuuri sõprade ühingu pühapäevakooli lapsed tähistasid käesoleval nädalal rahvuslikke vastlaid, mis lõpevad laupäeval suure õlgedest nuku põletamise ja talvele hüvasti ütlemisega.


Kui eestlased peavad vastlaid enamasti vaid ühel päeval, siis venelastel kestavad need terve nädala. Võinädal ehk maslenitsa on vene kultuuris talve ärasaatmise püha viimasel nädalal enne suurt paastu ning igal selle nädala päeval on oma kindlad tegevused.



Viljandi vene kultuuri sõprade ühingu pühapäevakooli lapsed peavad võinädalat teist aastat. Kõigepealt rääkis õpetaja Sažida Jalak neile eelmisel laupäeval sellest, mida venelased vastlate ajal teha on tavatsenud.



Võinädala kombestikku kuuluvad liulaskmine, sanditamine, rusikavõitlus, pidutsemine, õlgnukuga mööda küla käimine ja muudki. Kindlasti mahtus igasse päeva pannkookide söömine, neid valmistati kas ämmale, väimehele või teistele sugulastele ja tuttavatele.



Kõiki neid kombeid saavad pühapäevakooli õpilased sel nädalal järgida oma kodus. Kolmapäeva õhtu veetsid lapsed aga ühiselt waldorfkoolis, kus nad meisterdasid valmis õlgnuku ehk tšutšela.



Lapsed, kellega lõid kaasa ka mõned vanemad, panid õlgnukule selga naiserõivad, punusid talle patsid ning maalisid pähe ilmeka näo. Niimoodi kaunistasid nad tšutšela sel põhjusel, et talv on venelaste uskumuse järgi naine.



Laupäeval  kogunevad pühapäevakooli lapsed peole, mille käigus peetakse Viljandi lauluväljakul maha kelguvõistlus ning selgitatakse välja, kes suudab heita kõige kaugemale viltsaabast. Pärast seda süüakse waldorfkoolis pannkooke.



Päeva lõpetuseks süütavad pidulised õlgnuku, öeldes sellega talvele head aega.



Vene kultuuri sõprade ühingu pühapäevakool tegutseb Viljandis kuuendat aastat. Seda juhendab Sažida Jalak, kes töötas varem Viljandi vene gümnaasiumis algklassiõpetajana.



Pühapäevakooli eesmärk on õpetada Viljandis elavatele vene juurtega lastele vene keelt, kultuuri ja ajalugu.



«Kui vene kool suleti, hakkasid paljud vanemad muretsema, et eesti koolidesse pandud vene lapsed unustavad oma keele ja päritolu,» selgitas õpetaja. «Et nende identiteet säiliks, loodigi pühapäevakool, kus saame neid asju meelde tuletada.»



Praegu käib pühapäevakoolis 14 last vanuses 4—16 aastat. Kokku saadakse üks kord nädalas laupäeviti Viljandi vaba waldorfkooli ruumides.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles