Eelmise aasta lõpuks valmis keskkonnaministeeriumi tellimusel Võrtsjärve kalavarude seisundi ning selle muutuste kohta uuring, mille põhjal võib järve kalavarude seisu pidada heaks.
Võrtsjärve kalavarude seis on hea
12. jaanuar 2010, 14:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrtsjärv on tuntud eelkõige angerjapüügi poolest, mis on peamiselt andnud leiba seal tegutsevatele kaluritele. Juba ligi 50 aastat püsivad angerjavarud vaid tänu liigi asustamisele, sest Narva hüdroelektrijaama rajamisest Narva jõele Ivangorodi linna on noorangerjate looduslik ränne kogu Narva jõe vesikonda tõkestatud.
Uuringust võib välja lugeda, et looduslikult Võrtsjärves esinevate kalaliikide nagu koha, haugi, latika ja teiste varu on suhteliselt hea. «Kuigi haugi arvukus ja saak on mõnevõrra taandumas mõne aasta tagusest rekordtasemest, on koha osas olukord isegi väga hea,» ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus.
«Sellest annab tunnistust 2009. aasta tugev kohapõlvkond, mis on selle kümnendi arvukaim,» märkis ta. Eelmisel aastal püüti Võrtsjärvest välja ligi 50 tonni koha, mis on tublisti üle pikaajalise keskmise ning püügis esinevad üle kümneaastased isendid viitavad samuti kohavaru heale seisundile. Ka koha toidupooliseks peetava tindi arvukus on samuti tõusutrendis.
Herki Tuusa sõnul pole aga lood angerja kui Võrtsjärve kaluritele suurimat tulu pakkuva liigiga kuigi head. «Eriti halvasti mõjus eelmise aasta saagile suvistest sademetest tingitud Võrtsjärve pideva värske vee pealevool, mis pani angerja liikumise tema peamisel rändeperioodil seisma,» täpsustas ta. Saagiks kujunes vaid pisut üle poole viimaste aastate keskmisest ehk 13 kuni 14 tonni. Samasuguseid angerjasaagikuse järske langusi on olnud ka varem, kuid saagid on järgmistel aastatel taastunud.
2010. aastal on keskkonnaministeeriumi eestvedamisel plaanis asustada Võrtsjärve ligi 330 000 ettekasvatatud angerjamaimu. See kogus on ka minimaalne kogus, mis tagab praeguse ligi 20-tonnise väljapüügimahu.
Angerjavarude taastamise maksavad kinni Võrtsjärvel tegutsevad kutselised ja harrastuskalastajad.
Võrtsjärve kalavarude uuringuga saab tutvuda siin.