/nginx/o/2009/12/30/289662t1h90e9.jpg)
Avastamaks haruldast puude seenhaigust, palub metsapatoloog teada anda juhtumeist, kui elupuu sisse on pesa teinud tuule- ehk nõialuud.
Elupuu tuuleluud ootab märkamist
/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
29. detsember 2009, 18:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi erakorraline teadur, metsapatoloog Märt Hanso ütles, et elupuul esineb tuuleluuda väga harva ja võib-olla on mõnel sellisel juhul tegu Eestis seni avastamata ohtliku haigusega.
«Haiguse kulg on aeglane ja läheb aastaid, enne kui see puule saatuslikuks saab,» nentis ta. «Samuti ei kasva meil elupuid nii palju, et neid epideemia tabaks. Teisi taimi, rääkimata loomadest ja lindudest, see haigus ei ohusta.»
Nagu Hanso nentis, on võimalikku haigust lihtne avastada: tuleb lihtsalt vaadata, ega elupuu külge ole tekkinud tuuleluuaga sarnanevat sasipundart.
Eelmisel aastal kommenteeris metsapatoloog üht võimalikku haigusjuhtumit Viljandimaal Saarepeedi vallas, kuid seda esiti foto põhjal. Hiljem läks ta kohale asja uurima, kuid sasipundar asub kõrgel puu ladvas ja sinna ei pääse ligi.
Lootes järgmisel aastal kõnealust moodustist uurida, palub Märt Hanso endaga ühendust võtta kõigil neil, kel on andmeid mõne teise elupuu tuuleluua kohta.
«Kui tegu oleks tõesti haigusega, nagu ma kahtlustan, oleks see teadusmaailmas oluline leid,» nentis ta. «Kuigi muidugi võib see olla ka mõni muu nähtus.»
Kahtlusalusest seenhaigusest saaks metsapatoloogi kinnitust mööda lihtsasti lahti, kui tuuleluua sasipundar küljest lõigata. Haiguse avastamiseks on aga tarvis võtta proove ajal, kui loodus on roheline ehk siis kevadest sügiseni.
Metsapatoloog Märt Hanso ootab infot elupuu võrasse tekkinud tuuleluua kohta telefonil 527 4285 või e-postiaadressil mart.hanso@emu.ee.