Võrtsjärve-äärses Vaiblas korrastati mittetulundusühingu algatusel randa, et puhkajad end seal juba järgmisel suvel teretulnult tunneksid.
Vaibla kutsub promeneerima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemöödunud reedel tõmbasid töömehed tänavustele tegemistele kriipsu alla, sest kõrge veetase ja miinuskraadid ei luba töid jätkata. Novembrist alates olid nad rannaala võsast ja roostikust puhastanud ning muulile korraliku muldkeha ja kivikindlustuse rajanud. Piki randa kulgeb ümbritsevast rannaniidust kõrgemale tõstetud promenaad, mida järve poolt kaitseb maakividest kaldakindlustus.
«Varem oli muuli ümbruses pilliroog ja rand oli rohtu kasvanud,» meenutas mittetulundusühingu Vaibla Puhkeala juhataja Viido Einer. Mullu koostati tema eestvedamisel detailplaneering ja kujundusprojekt.
Töömehed tegid korda randumissilla, kus nüüd saab paate vette lasta. «Seni polnud rannakülas kohta, kus omakülameestel ja mujalt tulnud väikelaevnikel olnuks võimalik randuda,» nentis Viido Einer.
Muuli otsa püstitatud betoonsammas on mälestusmärk muuli kunagistele loojatele. «Muuli tegid umbes viiekümne aasta eest Lõuna kõrgepingevõrkude töölised ja mälestusmärk on kunagise kõrgepingemasti vundamendipost,» selgitas Einer.
Järgmisel suvel peaks roostikusse rajatama linnuvaatluspaviljon.
«Randa tulevad veel palli- ja kiigeplats, lipu- ja mänguväljak, riietuskabiinid, infotahvel, samuti toome sinna joogivee,» kirjeldas juhataja edaspidiseid ettevõtmisi. Järgmise suvitushooaja alguseks peaks tööde esimene etapp valmis olema.
Praegu Tallinnas elav Viido Einer ütles, et Tartu ja Viljandi vahel paiknev Vaibla on suvituskohana unustusse vajunud, ehkki aastakümnete eest peeti seal laulupidusid, käidi suvitamas ja palli mängimas, rannas olid kioskid ja suvitajad said kämpinguid üürida.
«Praegu inimesed enam linaga kõrkjate vahele päevitama ei lähe,» nentis Einer ja avaldas usku, et Vaiblast on võimalik teha paik, kuhu ei tulda mitte ainult puhkama, vaid ka elama.
Ranna korrastamiseks andis põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet Vaibla Puhkealale külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetusena 938 796 krooni. Ühingu omafinatseeringu osa on kümme protsenti.