Mõni aeg enne Euroopa Parlamendi valimisi kutsus Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit erakondi üles ühinema hea valimistava leppega. Paraku pidid organisatsiooni juhataja Urmo Kübar ja nõukogu liige Allar Jõks eilses «Postimehes» kampaaniale tagasi vaadates tõdema, et enamjaolt käitusid parteid kokkulepitule vastupidi.
Taas oli tegu kampaaniaga, kus programmiliste põhimõtete tutvustamise üle prevaleeris oponentide mustamine. Kõige agaramalt olid vastaste halvustamisega ametis kaks suuremat parlamendierakonda.
Keskerakond alustas, kasutades peaministri partei kohta ajaloo prügikasti kujundit ning süüdistades teda kõigis Eestit tabanud hädades. Reformierakonna vastulöök oli parteide lahterdamine tegijateks ja piduriteks ning Edgar Savisaare matrjoškast ilmuva Vladimir Putiniga hirmutamine.
Õigluse huvides tuleb tunnistada, et laias laastus samasse sarja läks ka valimiste mustaks täkuks osutunud Indrek Tarandi loosung «Vali inimene, mitte part!». Sellestki kampaaniast polnud valijatel võimalik välja lugeda midagi sisulist — tegu oli puhtalt protestimeelsust ja vastandumist õhutava üleskutsega.
Kokkuvõttes võib sigatsemise meistritiitli nii nagu ka kaks europarlamendi saadiku kohta anda ikkagi Keskerakonnale. Valimisagitatsiooni korraldamine e-hääletuseks mõeldud telkide juures polnud vastavuses seadusega, mis näeb ette vabastada valija oma tahte vormistamise ajal igasugusest propagandast.
Vähemalt sama jultunult käitus Keskerakond, tellides maksumaksja raha eest teleklipi, milles partei esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar kutsus kõiki üles valimistel osalema. Hoolimata sellest et ta ei ärgitanud hääletama konkreetselt kellegi poolt, on selge, et ühe nimekirja esinumbri osalemine valimistega seotud reklaamis loob paratamatult seose tema erakonnaga.
Sisuliselt pole sel võttel mingit erinevust 2005. aasta kohalike valimiste eel korraldatud K-kohukese kampaaniaga.
Niisiis olid kasutusel vanad trikid uues pakendis. Tülgastav.