Karksi valla Lilli külas Läti piiri lähedal asuval Annemäel seisab ohvrikivi, kuhu kunagise ohverdamiskoha külastajad seniajani münte jätavad.
Annemäe ohvrikivi kogub endiselt ande
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naabruses asuva Sõrmuse talu peremees Jaak Põldma rääkis, et kivisse on raiutud kodaratega rataste kujutised. Mis ajast seda ohvrikivina kasutati, pole teada, kuid et eestlased käisid Annemäel ohverdamas ka keskajal, võidi seda juba toona pühaks pidada.
Annemäge on närinud teelaiendus, mil osa küngast lohku kaevati. Põldma teada jäi kivi teemeestele ette ja viidi ühte kohalikku tallu, kust muinsuskaitsjad selle 1993. aastal praegusesse asukohta viisid.
«Teadjad inimesed on tunnetanud, et kivi pole praegu õiges kohas,» lausus Põldma, meenutades ühe saksa proua külaskäiku.
Põldma rõhutas, et eestlaste asustus ulatus muinasajal Säde ehk praeguse Läti Seda jõeni, niisiis asus ohvrikivi Sakala maakonna lõunapoolses osas.
Annemägi sai eestlastele pühaks kohaks XIII sajandil ja ohverdamas käidi seal veel XVIII sajandil.