Kui Viljandimaal on keskmine töötasu aastaga kukkunud ligi 850 krooni, siis kõige valusamalt on see tabanud Mõisaküla elanikke, kes on kaotanud kuus keskmiselt 1560 krooni.
Palgalangus räsib enim pisilinna
9. mai 2009, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hoiame hinge kinni, et Talleks päris ära ei kaoks,» kommenteeris Eesti kõige väiksema linna tööturul valitsevat seisu linnapea Ervin Tamberg. Aasta tagasi poolesajale inimesele tegevust andnud Talleksi töötajaskond on Tambergi sõnul järjest vähenenud ja allesjäänud on ametis osalise tööajaga.
Maksu- ja tolliameti statistika kohaselt on tänavu esimeses kvartalis 2008. aasta keskmisega võrreldes Eestis kõige enam langenud Piirissaare valla ja Mõisaküla linna inimeste keskmine brutotöötasu. Läti piiri äärses linnakeses oli kukkumine 16 ja kogu Viljandimaal 7,5 protsenti. Samal ajal langesid Tallinnas sissetulekud vaid 1,7 protsenti.
Kui Mõisakülas oli keskmine palk esimeses kvartalis 8145 krooni, siis kõige parem oli see näitaja Saarepeedi vallas, kus keskmine oli 11 943 krooni.
Maakonna ühe suurema ettevõtte Viljandi Akna ja Ukse tegevjuhi Rain Hüva hinnangul on kõnealune summa adekvaatne. «Tõenäoliselt keskmine kuskil seal ongi,» arvas ta.
Viljandi maavanema kohusetäitja Tõnis Korts on tähele pannud, et hirm palga vähenemise ees on palju suurem kui kärped, mida ettevõtted tegelikult teevad.
«Noortel on suured laenud kaelas ning palk on neil juba pika aja peale ette ära jagatud,» selgitas Korts hirmu põhjusi. «Palga vähenemine oleks neile suur hoop.»
Murelikuks muudab teda aga statistikast nähtuv fakt, et vahe pealinna ja ülejäänud Eesti keskmiste palkade vahel on taas kärisema hakanud. «See on kahjuks paratamatu, et esimese hoobi saavad just äärealad,» nentis maavanema kohusetäitja. «Ka uut töökohta leida tundub pealinnas palju kergem.»
Rain Hüva hinnangul kannatavad Viljandi Akna ja Ukse töötajad majanduslanguse tõttu tõenäoliselt täpselt sama suurel määral kui mõnes pealinna samasuguses tootmisettevõttes. Tema arvates tuleb palgakääride suurenemise puhul arvesse võtta, et pealinnas on valitsusasutused ja pankade peakontorid ning seal pole palku eriti vähendatud.
Ehkki Tallinnas ja Harjumaal on keskmine palk kõrgem ja vabu töökohtigi rohkem, ei kipu inimesed Kortsu hinnangul maakonnast lahkuma. «Meie andmed näitavad, et elanikkonna vähenemine jätkub, kuid see on saavutanud stabiilsuse,» lisas ta. Seda, et majanduslangus maakonna inimestest tühjaks tõmbaks, maavanema kohusetäitja hinnangul karta pole.
Valitsuse viimaste otsuste põhjal võib aga eeldada, et sissetulekute langus saab suvel senisest suurema hoo, sest 1. juulist on kavas vähendada kõigi riigiteenistujate palka.