Maraton kulges Eesti kuulsaima ratturi dikteerimisel

Paar tuhat ratturit Viljandisse meelitanud Mulgi maraton lõppes väikse üllatusega: veidi enam kui kaks tundi pärast põhisõidu starti veeres esimesena finišikanga alt läbi hoopis poolmaratoni võitja.

Et rada oli mullusest pikem ja raskem, kulus 60-kilomeetrise distantsi parematel selle läbimiseks 21 minutit kauem aega ja nii jõudis tund pärast põhisõidu starti teele lähetatud poolmaratoni võitja Karl Juudas finišisse mõni sekund enne maratoni üldvõitjat Jaan Kirsipuud.

Võitja selgus viimasel kilomeetril

Võit tuli Kirsipuule raskelt ja oma paremuse suutis ta maksma panna alles viimasel kilomeetril.

Juba terviserajale jõudes otsustas paar aastat tagasi profispordiga lõpparve teinud vanameister teistel eest ära sõita ning esialgu ei üritanudki keegi talle järele minna.

«Siis läksin mina ja ka minuga ei tulnud keegi kaasa,» kirjeldas Männimäe Selveri taga aset leidnud otsustavaid sündmusi napilt teiseks jäänud Allan Oras.

Kui Oras oli Kirsipuu uuesti kätte saanud ja tagant liitus nendega veel kaks maastikurattasõidu ässa Caspar Austa ja Alges Maasikmets, alustasid nad neljakesi marulist koostööd, et konkurentide ees edu kasvatada.

Poolel maal purunes aga Austa rattal kumm, nii et esikolmik oli selge juba paarkümmend kilomeetrit enne finišit. Viimased heitlused esikoha nimel algasid viis kilomeetrit enne lõppu, kui Oras püüdis paar korda kahest kaaslasest lahti saada. Maasikmets jäi maha, kuid Kirsipuu mitte.

«Sõitsime pidevalt limiidi piiril,» võttis sõidu kokku Jaan Kirsipuu.

Pingutus algusest lõpuni

Väitega, et tal Eestis konkurente pole, ei olnud võitja nõus. «Ma olen küll Orasest loomu poolest kiirem ja tal oleks minu võitmiseks vaja kõvasti õnne, aga ta üritas väga hästi,» rääkis ta.

Allan Orasele tegi napp allajäämine pigem nalja, sest tegemist oli justkui 2007. aasta maratoni kordusega: ka siis jäi ta Kirsipuule ainult pisut alla.

«Sain jälle väikese mulgi. Neid on mul kodus juba päris palju,» viitas ta auhinnale, milleks on Mulgi rõivais meest kujutav karikas.

Kohalikest sõitjatest oli seekord kõige kiirem Viljandi rattaklubisse kuuluv Mihkel Ronimois: ta lõpetas 39. kohaga ja oli alla 23-aastaste meeste konkurentsis kuues.

Treener Marek Johansoni jutu järgi kaotasid nii Mihkel Ronimois kui tema klubikaaslane Martti Välk rajal joogipudeli ning vedelikukaotuse tõttu langesid nad tahapoole, kui nende võimed lubaksid.

Päeva parima tulemuse saavutas viljandlastest Heinar Vaine, lõpetades poolmaratoni teise kohaga.

Korraldajad on väga rahul

Nagu ütles maratoni peakorraldaja Loit Kivistik, jäi korraldusmeeskond üritusega igati rahule. «Kvantitatiivset hüpet ei olnud, aga kvalitatiivne küll,» lausus ta.

Kui võtta arvesse kõik pika distantsi ja poolmaratoni lõpetanud ning lastesõidul osalenud, tuleb kokku 1962 inimest ehk paarkümmend inimest rohkem kui mullu.
Tähtsaimaks pidas Kivistik aga seda, et kõik õnnestus ja osalenud jäid rahule. Ühtaegu kõige rohkem rõõmu ja enim mõtteainet pakkus korraldajatele lastesõit: sellest võttis osa üle 400 lapse ehk 100 võrra rohkem kui mullu.

«Tuleb hakata mõtlema, kuidas ajagraafikut paremini seada, et lapsed ei peaks enne võistlema pääsemist poolteist tundi ootama,» nentis Kivistik.

Järgmisel aastal korraldab Viljandi rattaklubi kümnenda maratoni, kuid siis tuleb see tõenäoliselt nädala jagu hiljem — muidu satuks see päevale pärast ümber järve jooksu.