Vana koolimaja saab sügiseks uue sisu

Peaaegu igas hoonesopis tegutsevad töömehed, on hämar ja õhus levib tugevat ehitustandrile iseloomulikku lõhna. Seinad on kunagisest kattematerjalist paljaks kooritud.

Kõige paremini paistab maja ajalugu kätte fuajees. Seal võib korraga näha kolme eri ajastust pärit seinamaterjali: algupärast punast kivi, hiljem lisatud puitu ning äsja valatud betooni.

Selle kõrval annavad hoone rohkem kui saja-aastasest ajaloost aimu üksnes pruunid trepiastmed, mille sisse on mitme põlvkonna jalatallad sügavad lained vajutanud. Kui vaid oleks võimalik need kõige uue keskel säilitada! Paraku on trepp sedavõrd amortiseerunud, et tuleb asendada uuega.

Kõige suurem muudatus koolihoones on kindlasti see, et peasissepääsuna võetakse taas kasutusele paraaduks. See aga muudab märgatavalt kogu majasisest liikumiskulgu.

Jakobsoni tänava poolsest uksest sisenenud, ei lähe õpilased otse saali, vaid suunduvad ümberehituse käigus mõlemat kätt rajatud treppide kaudu keldrikorrusele, kuhu on ehitatud garderoobid. Pärast rõivaste äraandmist tõusevad nad teist treppi pidi esimesele korrusele, et minna klassidesse.

Varem asus garderoob samuti keldris, kuid koos sööklaga hoone teises otsas. Nüüd jääb kogu sealne ruum söökla ja köögi käsutusse.

Koos peasissepääsu kolimisega muutub maagümnaasiumi senine, Kõrgemäe tänava poolne uks sisuliselt avariiväljapääsuks. Sellest muudatusest tulenevalt kaotab oma tähtsuse fuajeest teisele korrusele viiv peatrepp. Seda saab küll kasutada, kuid peamiseks ühenduseks esimese ja teise korruse, samuti keldris oleva söökla vahel on mõeldud senine tagumine trepp.

Õpetajate tuba ja fuajee jäävad ikka sinna, kus need on, nagu ka klassi- ja sanitaarruumid.

Maja ilmes on veel kaks märkimisväärset uuendust. Esiteks taastatakse esimese korruse koridori järvepoolses otsas kaarja põhiplaaniga ärklitorn samasugusena, nagu see oli enne nõukogude aega. Teiseks renoveeritakse koolimaja Kõrgemäe tänava poolse tiiva katusel olev torn, nii et sinna oleks võimalik ohutult viia külalisi nautima vaadet linnale ja järvele. Torni hakkab pääsema teise korruse koridorist, kuhu tuleb keerdtrepp.

Nagu ütles ehituse peatöövõtja, aktsiaseltsi Nordecon Ehitus projektijuht Peeter Voovere, on firma remondiga graafikus ja seda olenemata lisatöödest, mida esialgu ei osatud ette näha.

«Tegemist on ikkagi vana majaga ja tööde käigus selgus, et ta on sootuks rohkem lagunenud, kui algul paistis,» rääkis ta.

Hoone Kõrgemäe tänava poolse, 1930. aastatel ehitatud külje kandekonstruktsioonid, alumised palgid ja vahelae otsad olid Voovere sõnul arvatust rohkem läbi pehkinud.

«Kui me olime maja seest lahti lammutanud, paistis see päris okei, aga kui olime väljast voodri maha võtnud, tuli hirm nahka,» kõneles ta.

Peeter Voovere nentis, et koolimaja saab seestpoolt küll uueks, kuid klassikalist euroremonti seal siiski ei tehta — oma tingimused seab juba muinsuskaitse. Et aga hoone on olnud aastakümneid väga intensiivses kasutuses, pole seal ka palju seda, mida kaugemast ajaloost alles jätta.

«Kindlasti säilitatakse ajaloolised uksed, aknad ja trepipiirded ning õpetajate toa vanad ahjud. Viimased, tõsi küll, vaid dekoratsioonielemendina,» lausus Voovere.

Väljastpoolt uuendatakse koolimajal nii laudis kui krohvitud pinnad, punase kivi fassaad jääb samaks.