Oliver Orro: ehitised sünnivad, elavad ja surevad

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel Viljandis peetud konverentsil ettekandega esinenud arhitektuuriajaloolane Oliver Orro on kindel, et XX sajandi arhitektuuril on erialaringkondadele põnevat potentsiaali.
Reedel Viljandis peetud konverentsil ettekandega esinenud arhitektuuriajaloolane Oliver Orro on kindel, et XX sajandi arhitektuuril on erialaringkondadele põnevat potentsiaali. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui keskaja kirikute või mõisahoonete väärtuses ei kahtle keegi, siis arhitektuuriajaloolase Oliver Orro sõnutsi on XX sajandi, eriti selle teise poole ehitistega lood märksa keerulisemad. Eesti XX sajandi hoonete kaitsmise projekti eesmärk oligi välja selgitada selle perioodi arhitektuuri paremik.

Oliver Orro, XX sajandi arhitektuurisse suhtumise võib kokku võtta teie ütlusega, et mõisalaut on kaitse all, kolhoosi oma aga mitte.

Ajaline distants muudab meie suhtumist. Vahel muudab see meid leebemaks nende asjade suhtes, mis võisid häirida meie vanemaid ja vanavanemaid. Näiteks sõjaeelse Eesti Vabariigi aegu suhtuti mõisapärandisse mõnevõrra skeptiliselt.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles