Rõngasvalla idee ootab kiitust ja kriitikat

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi esmaspäeva õhtul Pärsti mõisahoone saalis peetud esimene avalik ühinemiskoosolek meelitas kokku vaid käputäie ümbruskondseid vallakodanikke, jagus elavaks aruteluks ainest ligi poolteiseks tunniks.
Kuigi esmaspäeva õhtul Pärsti mõisahoone saalis peetud esimene avalik ühinemiskoosolek meelitas kokku vaid käputäie ümbruskondseid vallakodanikke, jagus elavaks aruteluks ainest ligi poolteiseks tunniks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täispikkuses artikkel ilmus
12. septembri «Sakala» paberväljaandes


Viljandit ümbritseva nelja valla ühinemist selgitaval esimesel avalikul koosolekul jäi küsijate rida vastajate omast hõredamaks.

Esmaspäeval oli Pärsti mõisamajas valmis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitmise tagamaid selgitama üheksa ühinemiskomisjoni liiget eesotsas kõigi nelja omavalitsuse volikogu esimehe ning kahe vallavanemaga. Nende vastu sättis end istuma seitse kohalikku elanikku: viis pensionäri ja kaks tööealist inimest.

Koosolekut juhtinud Pärsti vallavanem Erich Palm kiitis kohaletulnuid selle eest, et nood ei pea paljuks kodukoha käekäigu pärast muret tunda ning võimalike muudatuste asjus sõna sekka öelda.

Just inimeste vähesus ongi Palmi sõnul peamine põhjus, miks maakonnakeskust piirava rõngasvalla loomise mõtet on aastaid vahelduva eduga veeretatud nii saunalaval kui esinduskogudes.

«Kas võib juhtuda, et liitvalla volikogus saab üks piirkond teistest suurema esinduse?», «Mis saab külast, kui mõisasüda lõplikult tühjaks jääb ja maha müüakse?», «Kuidas korraldatakse pärast liitumist valla kultuurielu?», «Kas meie olemegi nüüd see palju räägitud ääremaa?» pillasid vallakodanikud sissejuhatava osa lõppedes otsustajate ette ridamisi peamurdmist nõudvaid küsimusi.

Liitumisprotsessi peamine mootor on seni olnud ühinemiskomisjon, kuhu kuulub iga valla juhtorganist kolm liiget. Eri teemasid on üksikasjalikult käsitlenud kuus teemakomisjoni. Tööst on vahetult osa võtnud enam kui 60 kohalikku inimest, lisaks mitme eriala spetsialistid mujalt Eestist.

Paari aasta eest tehtud esialgsete arvutuste kohaselt peaks tulevase rõngasvalla elanike arv küündima üle 10 000. Samas möönsid ühinemiskomisjoni liikmed üleeile, et inimeste lahkumine maalt on muutunud väga tempokaks ning eeltoodud maagiline arv võib siiski püüdmatuks jääda.

Praeguse kava järgi pannakse liitumine vallavolikogudes hääletusele detsembrikuu istungil. Kui kõik nad annavad sellele heakskiidu, arvatakse uus, Viljandi valla nime kandev omavalitsus sündinuks pärast järgmise aasta sügisel asetleidvaid kohalikke valimisi.

Ühinemist selgitavad koosolekud peetakse eeloleval kahel nädalal üheksas paigas. Ühtlasi on kodanikel võimalik 21. septembrini kõigis neljas vallamajas ühinemise kohta arvamust avaldada, täites sellekohase küsitluslehe.

KOOSOLEKUD

Valdade elanikud on oodatud ühinemist selgitavatele koosolekutele aru pärima ja arvamust avaldama.

• Paistu vald
16. septembril kell 12 Paistu rahvamajas
16. septembril kell 15 Holstre magasiaidas

• Pärsti vald
15. septembril kell 14 Ramsi vaba aja keskuses
17. septembril kell 18 Päri raamatukogus
18. septembril kell 17 Puiatu raamatukogus

• Saarepeedi vald
12. septembril kell 17.30 Saarepeedi rahvamajas

• Viiratsi vald
18. septembril kell 19 Viiratsi koolis
19. septembril kell 19 Uusna külamajas
20. septembril kell 19 Valma infopunktis

Allikas: ühinemiskomisjon

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles