20 inimest, kes on otsustanud, et Kullamäe tänava lõpus endisel heinamaal on nende tulevasele kodule parim koht, koondusid juba paar aastat tagasi mittetulundusühingusse Ristiku Koduarendus. Nad on ühiselt valmis ehitanud Ristiku nime kandva tänava, rajanud vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning praegu panevad töömehed seal paika elektriliine.
Kui elektritööd on valmis, kirjutab linnavalitsus kõik Ristiku tänava äärde mõõdetud krundid tulevastele omanikele, nagu mittetulundusühiguga sõlmitud leping ette näeb, ning eramute ehitus võib alata. Kõik majad peavad vähemalt väliselt valmima 2016. aasta jooksul.
Ristiku Koduarenduse eestvedaja Tiit Kalmeti sõnul plaanivad kõik ühinguga liitunud inimesed rajada Ristiku tänava äärde oma kodu. «Keegi ei võta seda kui äriprojekti,» kinnitas ta.
Ristiku tänavat hakati linnavalitsuses paberil looma 2007. aastal. Toona pidid linnajuhid nentima, et majandusbuumi kõrgajal polnud linnas pakkuda krunte inimestele, kes soovisid endale maja ehitada. Nii tuli linnavalitsusel kurvalt pealt vaadata, kuidas hästi teenivad linlased rajasid kodu Viljandi piiri taha ja hakkasid makse maksma hoopis naabervaldadele.
Uueveski heinamaale eramute rajamise lubamine ei tulnud linnale aga lihtsalt, sest krunt oli ametlikult sotsiaalmaa ning keskkonnaministeerium polnud esmalt nõus, et see elamute tarbeks antakse.
Pärast pikki läbirääkimisi maa kasutusotstarvet muudeti, kuid kruntide müügini jõudis linn vahetult majanduslanguse algul. Esimesed kaks oksjonit kukkusid huviliste puuduse tõttu läbi.
