Veidrate jääaukude serval leidus soola
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meteoriidi kukkumisele viitavad augud Torupillitalu järve jääl on väga suure tõenäosusega maist päritolu ja nende servadest leitud aine sool, teatas «Sakala» palvel setteid analüüsinud geoloogiaprofessor Kalle Kirsimäe.
Tartu ülikooli geoloogiaosakonna juhataja Kirsimäe ütles eile, et pärast esialgset keemilise koostise uuringut on plaanis veel teine ja põhjalikum analüüs ka aine mineraalse vormi kohta.
«Päris kindlalt ei saa midagi väita, kuid praegu uuritud materjal ei viita mitte millelegi meteoriidsele,» kinnitas ta. «Vastupidi, tundub, et keegi on jääle puistanud soola.»
Suurem osa aukude ääri ümbritsevast ainest on Kalle Kirsimäe sõnul tavaline liiv ja muda, kuid jäässe sulanud hallikad terad koosnevad magneesiumi, alumiiniumi, kaltsiumi ja baariumi kloriididest ning sulfaatidest.
«Kõik need jääs olevad tumedad tükid on sisuliselt magneesiumi ja alumiiniumi sulfaadid, milles on lisandina baariumsulfaati ja kaltsiumkloriidi,» täpsustas ta. «Arvatavasti on tegu raskesti lahustuvate jääkidega kaltsiumkloriidi soolast, mida tavaliselt kasutatakse jää sulatamiseks.»
Taluperemehe käe läbi jääaugu pinnalt pudelisse kogutud kollase hõljuva massi moodustavad professori andmeil põhiliselt kvartsliiv, savi ja lagunenud orgaaniline aine, mis samuti ei ole omane meteoriidile.
Riidaja küla Torupillitalu peremees Ants Tauliga oli eilseks ühendust võtnud veel mitu inimest mujalt, kes teatasid, et ka nende järve jääl on sellised augud.
«Arvasime, et ehk on põhjuseks allikad, aga ma ei kujuta siiski ette, kuidas saab allikas nii paksu jää sisse järsku augu tekitada,» nentis Taul. «Meil on siin väiksemaid allikate tekitatud auke olnud küll, kuid need on teistsugused.»
Kalle Kirsimäe lükkas allikalise päritolu ümber. «Selliseid magneesiumi, alumiiniumi ja baariumi sulfaatsooli allikaveest ei tule. See on inimlikku päritolu.» Kuidas nimetatud sool järvele sai, ei osanud Kirsimäe pakkuda. Ta lisas, et ehk võidi seal tulistada ilutulestikurakette — jääs olnud aines sisaldunud baariumisooli kasutatakse pürovahendite valmistamisel rohelise värvuse saamiseks.
«Kindlasti kiidan ma taluperemeest, et ta neist imelikest aukudest teada andis,» lisas Kirsimäe. «Nii saab asjale ikkagi seletuse.»
Ants Taul ei osanud arvata, kuidas see võõras aine tema järvele võis sattuda.
«Rakette lasid kliendid meil viimati aastavahetuse ajal ja sedagi eemal maja juures, mitte järve ääres,» arutles mees. «Keegi teine pole ka sinna midagi raputanud. Oleme kogu aeg siin järve ümber käinud ja suusatanud ning pole sellel midagi kahtlast näinud.»
Torupillitalu elanikud märkasid järve jääs auke poolteist nädalat tagasi. Leiti üheksa eri suurusega avaust.
Teaduste akadeemia meteoriitikakomisjoni teadussekretär, geoloog Reet Tiirmaa, kes oli jääaukude kirjelduste põhjal öelnud, et need sarnanevad meteoriidi või ka inimese tekitatud kosmilise prahi kukkumise jäljega, ütles pärast analüüsist teada saamist, et kindlasti tahab ka see komisjon teha oma uuringu.
«Kahju muidugi, kui siin meteoriitidega tegu pole. Ausalt öeldes: mida enam infot lisandus, hakkaski mul kahtlus tekkima,» tõdes ta. «Küll on aga kindel, et läinud nädala lõpul lendas üle Mustla kosmiline keha ehk boliid.»