Gümnaasiumid juhatavad õppureid kolmes suunas

Maakohtade gümnaasiumides said õpilased etteantud reaal- ja humanitaarsuuna kõrval valida näiteks spordi, riigikaitse ning looduse ja majanduse vahel.

Mullu vastu võetud gümnaasiumi riikliku õppekava järgi peab kool võimaldama õpet vähemalt kolmes suunas ja need peavad üksteisest erinema vähemalt kaheksa valikkursuse poolest.

Tarvastu gümnaasiumi direktor Ene Savi rääkis, et enne oli koolis humanitaar-draama- ja reaal-majandussuund, aga kolme valiku nõude peale mängiti asjad ümber. Valikusse jäid reaal-, humanitaar-sotsiaal- ja loodus-majandussuund. Viimasesse oli 19 gümnaasiumisse astuja seas ka kõige rohkem tahtjaid. Vähese huvi tõttu jäi reaalklass aga tänavu avamata.

«Reaal-, humanitaar- ja spordisuund,» loetles Kitzbergi gümnaasiumi direktor Jaak Israel oma koolis sellest õppeaastast pakutavat. Kõige populaarsemaks on osutunud humanitaarklass, reaal- ja spordisuunale on tahtjaid praegu võrdselt.

«Edasiõppimine sõltub ju kolmest põhilisest ainest: võõrkeelest, matemaatikast ja eesti keelest. Need on tulevikus ka kohustuslikud eksamid,» ütles Israel ja lisas, et kõigis kolmes suunas saadakse neid aineid suures mahus.

Abja gümnaasiumi direktor Jüri Ojamaa rääkis, et nõuete järgi peab koolis olema üks suund, kus saab õppida rohkem reaal- ja loodusaineid, ning teine, kus pakutakse humanitaar- ja sotsiaalaineid. Abjas on kolmandaks suunaks sisekaitseõpe. Seda on tehtud juba 16 aastat, mistõttu kool uut kolmandat suunda välja töötama ei pidanud.

Kolmanda suunaga on koolidel vabamad käed. «Selle võib välja kujundada näiteks piirkonna eripära või võimaluste järgi,» selgitas Jaak Israel.

Kitzbergi gümnaasiumis otsustati sporditraditsiooni ja spordikooli võimaluste pärast välja töötada spordisuund. Seal õpivad Israeli sõnutsi need, kes treenivad ja tahavad end tulevikus siduda näiteks politseikooli, kaitseväe või kehakultuuriga. Sellised lisaained nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia ja treeninguõpetus on Kitzbergi gümnaasiumi meelitanud kaks õpilast, ühe Tõrvast, teise Hallistest.

Üldse astub seal kümnendasse klassi 35 õpilast ja kaugemalt kui Karksi vallast tuleb kuus noort.

«Gümnaasiumiklassi puhul ei saa enam rääkida mitmest paralleelist, vaid õppesuundadest ja ühest lennust,» tähendas Israel.

Jüri Ojamaa jutu järgi saavad 18 Abja gümnaasiumi astujat üldained koos, aga mõnel päeval on teatud tunnid suundade järgi igal rühmal eraldi.

«Erinevused ei ole tegelikult tohutu suured, sest ka humanitaarkallakuga klassis õppijad peavad kunagi suutma teha matemaatika riigieksami,» lausus ta ja rõhutas, et erinevus seisneb mõnes spetsiifilises kursuses.

Ilma ühegi suunata õpet pole koolis pakutud juba mõni aasta.

Jaak Israeli sõnutsi on valdkondadega klassid õpilastele kindlasti huvitavad, sest valikut on rohkem, aga need tekitavad ka segadust. «Paljud ei tea veel täpselt, mida nad tahavad kõrg- või kutsekooli õppima minna, ning kõhklevad reaali ja humanitaari vahel,» kõneles ta ning lisas, et seepärast on igal suunal maksimaalselt matemaatikat, võõrkeelt ja eesti keelt, mida läheb vaja edasiõppimiseks.