Abja linavabriku häärberist saab konverentsikeskus

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabriku territooriumi tagumises servas asuv joonestusmaja on saanud värske välisilme ning sinna kavandatakse tulevase konverentsikeskuse teenindava personali ruume.
Vabriku territooriumi tagumises servas asuv joonestusmaja on saanud värske välisilme ning sinna kavandatakse tulevase konverentsikeskuse teenindava personali ruume. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täispikkuses artikkel ilmus
16. augusti «Sakala» paberväljaandes


Kaks aastakümmet kasutuna lagunenud Abja linavabriku territooriumil mürisevad taas masinad ning selle taga seisva häärberi juurest kostab saagimist ja kopsimist.

Kunagi Tsaari-Venemaa moodsaimaks peetud linavabrik jäi pärast Eesti taasiseseisvumist tühjaks ning on ümbruskonna mulkidele andnud põhjust pigem häbiks kui uhkuseks. Vähe sellest, et ajahambal on lastud kompleksi punasest tellisest imposantseid hooneid takistamatult pureda, on koht korduvalt omanikku vahetanud ning andnud ainest mitmeks kohtuvaidluseks.

Nüüd on vabriku 100-aastase hoonestusõiguse ostnud osaühing Kissa Vara, mille omanikeringi kuuluvad omal ajal vabriku käivitanud insener Mats Kissa lähisugulaste järeltulijad. Ühtlasi on ettevõte ostnud naaberkinnistu koos inseneri lossiks hüütava kauni häärberiga.

Kui vabriku alal on viimastel kuudel käinud peaasjalikult lammutus- ja heakorratööd, siis häärberist kavatseb firma järgmiseks sügiseks kujundada konverentsi- ja puhkekeskuse, mille klientidena nähakse eeskätt rahvusvahelisi ettevõtteid.

Osaühingu juhatuse liige Katrin Taho rääkis, et sugulussidemete tõttu insener Kissaga on projekt ettevõtte omanikele emotsionaalselt tähtis, kuid see peab end ka äriliselt ära tasuma.

«Tegime põhimõttelise otsuse, et linavabriku maa-ala peab korda saama. Kaalusime pikalt ja põhjalikult, milline majandustegevus seal end õigustaks. Analüüsisime mitut ärimudelit, kaasa arvatud linatööstuse taasavamist. Lõpuks jõudsime järeldusele, et kõige targem on panustada konverentsi- ja puhkekeskusesse,» selgitas ta.

Taho tunnistas, et traditsioonilisele konverentsikeskusele ei sobi Läti piirist kiviviske kaugusele jääv koht. Optimaalseks peetakse, kui see asub suurlinnast kõige rohkem tunni pikkuse autosõidu kaugusel, Abja-Vanamõisa külla jõudmiseks kulub aga nii Riiast kui Tallinnast umbes kaks tundi.

«Seepärast mõistsime, et meie äriplaan õnnestub üksnes siis, kui pakume midagi erilist. Meil on kavas luua mitmes mõttes ainulaadne keskus, kuid praegu on töö veel nii varajases staadiumis, et me ei taha selle detaile avalikustada.»

Copy
Tagasi üles