
«Sakala» poole pöördunud pensionär kurtis, et soovis juulis haiglasse silmaarstile minna, kuid arst oli puhkusel. Tartusse ta enda sõnul iga hädaga sõitma ei hakka, sest loodab abi saada kohalikust haiglast.
Viljandi haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul võtab seal mitmel erialal vastu ainult üks spetsialist. «Täiskoormusega silmaarste on ainult üks ja millalgi peab ka tema puhata saama,» lausus kommunikatsioonijuht.
Valdvee rääkis, et arstidel on puhkus reguleeritud töölepingu seadusega nagu kõigil Eesti Vabariigi töötajatel. «Haiglaliikide nõuetes on kirjas, milliseid statsionaarseid teenuseid üldhaigla ööpäev läbi osutama peab, ning ambulatoorne arstiabi selle alla ei kuulu.»
Abivajajad peavad tema ütlemist mööda pöörduma erakorralise meditsiini osakonda.
Eesti patsientide esindusühingu nõustaja Anne Veskimeister nentis, et erakorralise meditsiini osakonnast saab vältimatut abi, kuid ravi seal ei määrata ja vaevuste põhjusteni tavaliselt ei jõuta.
«Kui patsiendi seisund pole eluohtlik ja ta suunatakse eriarsti juurde, aga ta pääseb sinna alles mitme kuu pärast, võib tema seisund oluliselt halveneda ja isegi eluohtlikuks muutuda. Seega koormatakse erakorralise meditsiini üksusi juhtumitega, mis sinna ei peaks kuuluma,» rääkis Veskimeister.
Krista Valdvee toonitas, et ambulatoorne arstiabi ei ole elava järjekorra teenus. «Olenemata sellest, kas arst puhkab või mitte, on vajalik registreerimine ja enamasti eelneb vastuvõtule vahel nädalates mõõdetav ooteaeg.»
Anne Veskimeistri sõnul siin probleem seisnebki. «Perearstidel on kohustus leida puhkuse ajaks asendaja, kuid eriarstidel sellist seadusest tulenevat kohustust ei ole. On iga meditsiiniasutuse enda otsustada, kas ta tagab eriarstiabi järjepidevuse puhkuste perioodil või mitte.»
Veskimeistri ütlemist mööda on tähtis, et suudetaks tagada järjepidevus ja õigeaegne ravi.
Krista Valdvee kinnitas, et kogu Eesti tervishoiusüsteemis valitseb arstide puudus. «Keeruline on leida ka täistööajaga spetsialiste, rääkimata nendest, keda ainult puhkuste ajaks asendama kutsuda.»













