Haigustunnustega pirnipuu oli ostetud Eestist. Saastunud taim on hävitatud. Ülle Metsman põllumajandusameti taimetervise osakonnast ütles, et kuna asjaolusid alles täpsustatakse, siis aeda ning istiku ostmispaika esialgu ei avalikustata.
Esmaleid Eestis
«Eraisiku pirnipuul hakkasid kevadel lehed kuivama ning et ta oli lugenud viljapuu-bakterpõletiku kohta, helistas ta inspektorile, kes võttis proovi,» rääkis Ülle Metsman haiguse avastamisest.
Leedus leiti seda haigust 2005. ning Lätis 2007. aastal. Mõlemas riigis on tänu kiirele reageerimisele suudetud haiguskolded kontrolli all hoida.
Viljapuu bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigus, mille peamised peremeestaimed on õuna-, pirni-, viir- ja tuhkpuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas, astelpihlakas, küdoonia, tuliastel, Davidi fotiinia ja villpööris.
Haigusest kahjustatud taim oleks justkui põletada saanud: lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Haigestunud taimeosadest eritub bakterlima, eriti niiske ilmaga, ning haigestunud võrsetipp paindub põlvjalt allapoole.
Bakterpõletik kandub edasi taimede, eriti paljundusmaterjaliga, samuti taimeosade ja õietolmuga ning seetõttu ei tohiks nakatunud piirkonnast välja viia istikuid ja mesilasperesid. Haiguse avastamise järel kehtestatakse erirežiim ning haigestunud puud ja nende ümbruses kasvavad saastumiskahtlusega taimed tuleb välja juurida ja põletada.
Tähtis on taimepass
Ülle Metsmani sõnul on haiguse vältimiseks väga tähtis, et puukoolidest ja turgudelt, aga ka teistest Euroopa riikidest sisse toodud viljapuu bakterpõletiku peremeestaimed oleksid läbinud taimetervise kontrolli. Seda tõendab istiku küljes olev taimepass, millel peavad kirjas olema päritoluriigi tunnus, partii number, istiku nimetus, ka ladinakeelne, ja kasvataja taimetervise registri number.
Viljapuu bakterpõletiku peremeestaime istiku passis peab kindlasti olema märge ZP-b2, mis tõendab, et taim on pärit piirkonnast, mis on viljapuu bakterpõletiku suhtes kontrollitud, või puhvertsoonist. Eesti on viljapuu-bakterpõletiku poolest kaitstav piirkond juba 2005. aastast.
«Ostjad peaksid taimepassi alles hoidma, sest siis saab vajaduse korral tuvastada, millisest piirkonnast ja missuguselt kasvatajalt on taim pärit,» nentis Metsman. Ta toonitas, et igal juhul peab istikut ostes tähelepanelikult uurima, ega sel haigustunnuseid ole.
Põllumajandusamet palub kõigil, kes on käesoleval aastal ostnud viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi, eriti pirnipuid, ning märkavad taimedel viljapuu-bakterpõletiku tunnuseid, pöörduda oma maakonna põllumajandusameti taimetervise inspektori või taimetervise osakonna poole Sakus. Lisateavet ohtliku taimekahjustaja kohta on võimalik leida põllumajandusameti veebilehelt www.pma.agri.ee.
Viimastel kuudel on Eestis avastatud veel teisi ohtlikke kahjustajaid: tamme äkksurma rododendronitelt ning paaritut puiduürajat Viljandimaa õunaaedadest.
LEVIK
Viljapuu-bakterpõletik (Erwinia amylovora) pärineb Põhja-Ameerikast.
• Euroopas leiti seda haigust esimest korda 1957. aastal Inglismaal, 1980. aastatel levis see Vahemeremaadesse ja ülemöödunud kümnendil Kesk-Euroopasse.
• Seda on leitud Lõuna-Rootsist, Norrast, Poolast, Taanist, Hollandist, Saksamaalt, Leedust ja Lätist.
• Eesti on tunnistatud Euroopa Liidus kaitstavaks piirkonnaks, kuhu võib istikuid tuua vaid samasugustest haigusvabadest piirkondadest.
Allikas: põllumajandusamet
