Keskkooli lõpetamise järel teeninduskombinaadis Leola kellassepaõpilasena tööd alustanud Ilmar Haukanõmm on sättinud tuhandete kellade pisikesi hammasrattaid. Keerukaimad on meistri sõnul parandada naiste tibatillukesed käekellad ja vanaaegsed seinakellad. Selles töös peab ta terava nägemise kõrval tähtsaks kindlaid ja tundlikke käsi.
Avaldatud 20.07.2012 kell 23:02
Mees laulab end elust läbi
:
«Ei taha enam kelli parandada, aitab. Tiksun nüüd niisama,» muheleb üle kolmekümne aasta kellassepa- ja meelelahutajaametit pidanud Ilmar Haukanõmm.
