Just niimoodi algas tee keemiakatsete leheni teemekeemiat.eu. Endise Viljandi Paalalinna gümnaasiumi kümnenda klassi õpilane Mikk Mihkel Vaabel pidas tagumises pingis istuva sõbra Jaagup Lemberiga aru, kuidas keemiat põnevamaks muuta. «Koolis näidatakse küll katseid, kuid tahtsime neid ka ise proovida,» rääkis Vaabel.
Esmalt koostasid koolipoisid koos Viljandi noortevolikogu esindajatega projekti, millega nad hakkasid Paalalinna algklassiõpilastele kevadel keemiateatrit tegema.
«Keemiaõpetajaga panime kokku etenduste kava ning viisime õpilaste ees läbi katseid,» rääkis Vaabel. Kümnendikud andsid väikestele pealtvaatajatele ligi kümme etendust.
Siis torgatas poistel pähe uus idee. «Tahtsime, et katseid oleks võimalik hiljem kodus uuesti vaadata,» selgitas Vaabel.
Veebilehe koostamise võttis Mikk Mihkel Vaabel enda peale ja nii valmiski paari nädalaga teemekeemiat.eu. Praegu on kodulehel vaatamiseks kuus katset. Neid on filmitud rohkem, kuid ajanappuse tõttu pole kõik lõigud veel valmis monteeritud.
Keemialeht on pälvinud tunnustust ka väljaspool kooli. Endiste Paalalinna kooli gümnasistide idee pälvis haridus- ja teadusministeeriumi õpilaste ideevõistlusel «Tootsi maakera» teise koha ning haridusideede võistlusel «OHHOO!» märgiti see ära ühe paremana.
Veebilehe autor leiab, et idee võiks jõuda ka suurema kasutajaskonnani. «Oleme saanud mõtteid lehe arendamiseks,» rääkis ta. «Näiteks võiks sellel jagada ka füüsika- või geoloogiainfot.»
Vaabel tõdes, et keemiakeskkonna pingsam arendamine jääb sügisesse. «Parajasti on suvevaheaeg ja aeg kulub muudele asjadele,» lausus ta, kuid lisas, et uusi videoid plaanivad nad üles riputada ka lähemal ajal.
Paalalinna kooli keemiaõpetaja Ave Vitsut pole veel jõudnud keemialehekülge õppetöös kasutada. «Projekt on üpris värske ning enne sai õppeaasta otsa,» põhjendas ta.
Kui lehte arendada, saab seda Vitsuti arvates kindlasti koolitunnis õpilastele näidata. «Lehekülg pakub võimalust tekitada õpilastes aine vastu huvi ning videona saab katseid taasesitada,» põhjendas Vitsut.
Keemiaõpetaja kiitis ka veebilehe eestvedajaid. «Nad on õpilastele eeskujuks, sest kõik lapsed ei suuda demonstreerida keemiakatseid tervele klassile ning innustada selles osas ka nooremaid.»
Õpetaja leidis, et selline meetod arendab algatus- ja analüüsivõimet.
Keemiaõpetaja tõdes, et koolitunnis katseid kuigi palju ei tehta. Põhjuseks tõi ta keemiatundide vähese arvu nädalas ja suured klassid. «Keemiat on gümnaasiumis ette nähtud kolm tundi nädalas ning selle aja jooksul jõuab õpetaja teha vaid mõne demonstratiivse katse,» seletas Vitsut. Tema sõnul on klassis 36 õpilast ja kui kõigile katsevahendid kätte jagada, tähendaks see ohutusnõuete eiramist.
