Üleeuroopalise tunnustuse tõi Haavale mullu 11. mail ilmunud lugu «Kuidas leida mustmiljonite võõraste seast üles üks ja õige», mis rääkis oma sookaaslasesse armunud naisest, kes oli sunnitud suhte jätkamiseks Eestist ära kolima.
«See oli kui moodne muinasjutt teineteise leidmisest ning sellest, kuidas tänapäeva materialistlikus ühiskonnas on siiski inimesi, kes on valmis armastuse nimel jätma kõik,» pakub Haav ise edu põhjuseks.
Margus, kuidas sa preemia toonud looni jõudsid?
Tuleb tunnistada, et see ei olnud kerge tee, sest peamised allikad ei olnud esialgu loo avaldamisest huvitatud. Arusaadav, see on ju ülimalt isiklik teema.
Nõusoleku sain haprast lootusest selle artikliga midagigi muuta. Peategelastele endile oli kõik selge, sillad juba põlesid, aga nad soovisid saatusekaaslastele kergemat lahendust, mis ei tooks kaasa kallilt kodumaalt lahkumist.
Mis artikli tegemise juures kõige raskem oli?
See oli sügavalt inimlik ja tõesti ilus lugu. Ma ei olnud gei- ja lesbiringkondadega kokku puutunud ja kuigi mu loo peategelased ei olnud selle valdkonna aktivistid, oli nendega suhtlemine huvitav ja silmaringi laiendav
kogemus. Tolerantsuse puudumine, ka poliitiliste otsustajate seas, oli see, mis tõsiselt häiris, aga samas ei üllatanud.
Kas miski üllatas?
Raske öelda. Mitte väga ammu uskusid paljud, et naistele valimisõiguse andmine tähendab jumalast seatud korra kukutamist. Piibliaegadest peale on maailm ja teadus tohutult arenenud, kuid mõned arusaamad on endiselt pärit pigem varakeskajast kui XXI sajandist.
Kui isiklikku plaani vaadata, siis leidus tuttavaid, keda olin harjunud usaldama, kuid kes just selle teema juures minusse ei uskunud. See oli natuke ootamatu. Olen siinjuures tohutult tänulik oma abikaasale, kes oli raskematel hetkedel, mil tahtsin kogu asja sinnapaika jätta, tohutult toeks. Samuti kolleegidele ja sõpradele. Selline toetus on keeruliste teemade puhul hirmus tähtis.
Kas sinu arvates on diskrimineerimine Eestis suur mure?
Kindlasti on meil valusamaid ning laiemat sihtgruppi puudutavaid probleeme, ma ei ole selles hetkegi kahelnud ega kahtle ka praegu.
Samas on teisitimõtlejatele alati tugevasti viltu vaadatud, eelkõige totalitaarsetes režiimides. Seetõttu on väga oluline riigi selge seisukoht.
Isamaa ja Res Publica Liit on samasooliste kooselude legaliseerimisele eriti vastu sõdinud, kuid see on hea näide populistlikust topeltmoraalist. Mille poolest on samasooliste kooselu ühiskonnale kahjulikum või ebaeetilisem kui elamislubadega parseldamine või erakonnakassasse musta raha kogumine?
Topeltmoraal on see, mis tohutult häirib.
USA president Barack Obama avaldas hiljuti geiabieludele toetust. Arvestades Eesti tähelepanuväärselt kindlameelset soovi hoida ühena vähestest selle suurriigi eeskujul kaitsekulutusi kahe protsendi juures sisemajanduse koguproduktist, peaks Obama sirgeseljalisus ehk ka teistes küsimustes meile eeskujuks olema.
Keda kõige enam diskrimineeritakse?
Sellele küsimusele on keeruline vastata. Selle teema ümber on võimalik palju pseudoprobleeme üles puhuda ning selle arvelt nii poliitilist kui ühiskondlikku profiiti lõigata. Näiteks naistele poliitikas sookvootide kehtestamine on üks klassikalistest pseudoprobleemidest.
Kui nüüd pilli lõhki puhuda, siis mingis mõttes võiks end teoreetiliselt diskrimineerituna tunda iga kodanik, kes rabab hommikust õhtuni palehigis tööd ning teenib ikkagi mitu korda vähem kui tema kolleeg mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Ja ei mingit lootust inimväärsele pensionile.
Kas sind ennast on kunagi diskrimineeritud?
Nõukogude armees sundaega teenides sain tänu rahvusele automaatselt fašisti sildi külge. See oli äärmiselt ebameeldiv ning vahel ka kergemaid kehavigastusi ja meeletult stressi sisaldav kogemus.
Mida sa tead oma loo kangelanna edasisest saatusest?
Ma tean, et nad on koos Hispaanias, täpselt nii nagu plaanitud. Seadusliku abiellumiseni läheb aga veel aega. Loodan südamest, et saan neile sügisel pulmakingi teele saata.
Mis sinu arvates nii suure edu tõi?
Lugesin pärast võiduteate saamist oma loo veel kord üle. Selle tegemisest oli möödas juba umbes aasta ning sain ehk tänu sellele läheneda ajaliselt distantsilt ja objektiivsemalt. See oli kui moodne muinasjutt teineteise leidmisest ning sellest, kuidas tänapäeva materialistlikus ühiskonnas on siiski inimesi, kes on valmis armastuse nimel jätma kõik — tasuva töö, karjääri, kodumaa...
Mis konkreetselt žüriile meeldis, seda ma tõesti ei tea. Minu jaoks on see tohutu tunnustus ning ka omamoodi märk sellest, et endale tasub kindlaks jääda ja et ka väikeses lehes on võimalik teha lugusid, mis lähevad korda ja puudutavad kedagi isegi nii üüratult suures mõõtkavas, nagu seda on Euroopa Liit.
PÕHJENDUSED
Ajakirjandusvõistluse rahvusvaheline žürii tõstis Margus Haava peapreemia saanud loo juures esile järgmist.
• Artikkel räägib seksuaalsest orientatsioonist tingitud diskrimineerimisest. Eriti hindas žürii loo juures Euroopa mõõdet.
• Artikkel keskendub probleemidele, mis tekivad, kui samast soost paari ei tunnustata ja nad on sunnitud jätma oma kodumaa, perekonna ja karjääri, et koos olla. Praegusel juhul leidsid Egle ja Maria oma murele lahenduse Euroopa Liidu piires, sest neil on võimalik alustada Hispaanias uut elu.
• See originaalne lugu on täielikult koosõlas Euroopa Liidu ajakirjandusauhinna eesmärkidega. Erilist tunnustust vääris artikkel emotsionaalse lähenemise poolest, tänu millele Egle ja Maria suhe ning takistused, millest neil tuleb üle saada, köidavad lugeja kujutlust väga tõhusalt.
Allikas: Euroopa Komisjon
