Otsuse laenu võtmise kohta tegi kohalik volikogu juba sügisel. Siis andsid volinikud linnavalitsusele loa laenata pangast lisaraha kuni kaks miljonit eurot. Et 2012. aasta eelarve koostamine oli siis alles täies hoos, ei osanud linnapea Loit Kivistik otsustajatele öelda, mis on tegelik vajaminev summa.

Arvutuste kohaselt pidi see jääma 1 ja 1,6 miljoni euro vahele. Selleks, et pooleliolevad ehitused saaksid kindla peale lõpetatud, andis volikogu aga loa laenata kuni kaks miljonit eurot, mis on ka maksimum, mida Viljandi praeguse laenukoormuse juures pangast võtta võiks.

Volikogule esitatud eelnõu seletuskirja järgi läheb 1 494 000 eurot nüüd kultuurimaja ja Midrimaa lasteaia remondi lõpetamiseks, lossimägede uuendamiseks, prügila sulgemiseks ja Kastani tänava järve päästmiseks.

Kui laenu võtmine volikogus sügisel päevakorda kerkis, oli selle vastu opositsiooni kuuluva valimisliidu Kodune Viljandi fraktsiooni juht Randel Länts. Ta saatis kõigile volikogu liikmetele kirja, milles palus laenamisest loobuda.

Põhjenduseks tõi ta kogu euroala võlakriisi ja sellest tuleneva ebakindluse tuleviku osas. Samuti ei suurenda laenuraha eest tehtavad tööd tema meelest Viljandi konkurentsivõimet ning kasu asemel võib linn saada hoopis suure kahju.

Loit Kivistik tõdes toona, et Randel Läntsil võib olla õigus. «Me tõepoolest ei tea, mis tulevik toob, aga kas kultuurimaja remonti on mõistlik pooleli jätta?» küsis ta.

Viljandil on 21 miljoni euro suuruse eelarve juures praegu laene 9,1 miljonit. 3,6 miljonit on võetud pangast ning 5,5 miljonit võlgnetakse Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile remonditud koolimajade eest.

Esimese laenu võttis linn 1995. aastal võlakirju emiteerides. Nüüdseks on laenud koondatud kolme pakmena kahte panka. Kahte laenu maksab linn igal aastal korralikult tagasi. Järgmisel aastal kulub selleks 485 000 eurot.

Kolmas laen, mille suurus on 1,47 miljonit eurot, püsib 1990. aastate lõpust muutumatuna. Igal aastal on linn saavutanud SEBga kokkuleppe, et tasub vaid intressimakseid, mitte laenu põhiosa. Aastate jooksul on linn intressidena tasunud ligi 1,5 miljonit eurot, kuid laen pole sentigi väiksemaks jäänud.