Maakonnakeskusest kiviviske kaugusel paikneva Vana-Võidu inimesed on juba pikka aega pidanud leppima teadmisega, et nende soojaarved on ühed soolasemad kogu Eestis. Tänavu varakevadel tekkis neil põhjus tulevikku mõnevõrra lootusrikkamalt vaadata, sest soojatootja Avoterm lubas kallil õliküttel põhineva vana katlamaja odavamat hakkpuitu kasutava uue vastu vahetada ning renoveerida suure osa põdurast torustikust.

Nii pidanuks Vana-Võidus sooja hind järgmisel kütteperioodil märgatavalt kahanema ja muutuma senisest stabiilsemaks. Et investeering peab tooma senisest säästlikuma energiatootmise, katab sellest poole keskkonnainvesteeringute keskus ehk riik. Teise poole maksab firma ise.

Paraku jääb elanike hinnavõit esialgu loodetust väiksemaks, sest samal ajal soodustab riik euroraha jagades asula suurima soojatarbija ametikooli irdumist ühisest küttesüsteemist. Loogika on lihtne: mida vähem on katlamajal tarbijaid, seda suurem summa tuleb igaühel maksta.

Praeguseks on iseseisvale maaküttele viidud üks kutsekooli õpilaskodu. Sama teed minnakse teise, lähiajal renoveeritava ühiselamuga ning jõuludeks valmiva õppehoonega. Lõpuks jäävad kaugküttele vaid kooli peahoone ja spordisaal. Midagi seadusvastast selles pole, sest kaugküttest on tarbijal õigus lahti öelda siis, kui ta võtab kasutusele taastuv­energia.

Osaühingu Avoterm juhataja Mati Sarapi arvates on selline asjade käik siiski kummaline, sest riik hävitab ühe oma investeeringuga teist. «Ühelt poolt aidatakse meil süsteemi korrastada ja arveid väiksemaks teha, teiselt poolt soodustatakse jõuliselt kooli vajaduste vähenemist, mis sisuliselt tähendab ülejäänud tarbijatele hinnatõusu.»

Milliseks kujunevad vanavõidulaste küttearved järgmisel talvel, on Sarapi sõnul võimatu täpselt ennustada, sest küttematerjalide hinnad on viimasel ajal tihti muutunud. Ta avaldas veendumust, et summad on väiksemad kui seni, aga rõhutas, et kui kool püsiks endises mahus kambas, võiks need olla veel väiksemad.

Nõupidamistel on räägitud megavatt-tunni hinna langusest 70-80 euroni praeguse 104 euro asemel. Võrdluseks võib tuua Viljandi sooja hinna, mis on veidi alla 70 euro megavatt-tunni eest.

«Midagi katastroofilist pole, sest kokkuvõttes liigume õiges suunas,» ütles Mati Sarap. «Aga kui me räägime maksumaksja raha kasutamise efektiivsusest, jätab asi küll soovida.»

Viiratsi vallavanema Sulev Kannimäe sõnul on Vana-Võidu soojamured ainest andnud paljudele tulistele vaidlustele, kuid kahjuks pole nende tulemusena praegusest mõistlikumat lahendust sündinud. Ta möönis, et paremat koostööd saanuks teha nii kohapeal kui ministeeriumide tasandil, kuid keeldus kellegi konkreetse peale näpuga näitamast.

Kokkuvõttes avalda vallavanem heameelt, et seisev vesi on lõpuks liikuma hakanud ning elanikke kaua painanud murele on siiski leevendust
oodata.

Ühtlasi möönis Kannimäe, et kui vaadata pilti laiemalt, ei pruugi kutsekooli osaline üleminek maaküttele tegelikku hinnavõitu anda, sest keskkonnasõbralikku tehnoloogiat paigaldada, häälestada ja töös hoida on väga kallis.

Vahe on üksnes selles, et praegusel juhul ei tule raha selleks kooli eelarvest, vaid Euroopa Liidu tõukefondidest. «Kui rehepaplikult mõelda, on see muidugi kasulik, kuid kokkuvõttes käib jutt ikkagi meie kõigi ühisest rahast. Parema asjaajamise korral võinuks selle eest ehk parema tulemuse saada.»

Ühtaegu nii kutsekooli direktori kui vallavalitsuse liikme toolil istuva Tarmo Looduse ütlemist mööda sai otsustades kaalukeeleks tõsiasi, et maakütte paigaldamine ei maksa koolile midagi, kuid hoonete küttekulud saadakse ligi kolm korda odavamaks kui keskkütte puhul.

«Minu ülesanne on lihtne: tuleb etteantud rahaga kool elus hoida. Samas võin kinnitada, et raha polnud meie valikute ainus ajend,» selgitas Tarmo Loodus. «Kui me uusi hooneid planeerima hakkasime, tahtsime siin reaalselt töösse panna kõik Eestis enam levinud küttetehnikad, sest me koolitame sanitaar- ja keskkonnatehnikuid ning elektrikuid, kellel on vaja selle temaatikaga vahetult tuttavaks saada.»

Loodus nõustus, et ametikooli vastutus ülejäänud küla ees on suur, ning lubas, et keskküttest täielikult loobuda ei kavatseta. Pigem võib tema sõnul kooli vajadus kaugkütte järele tulevikus taas suureneda.

Samas avaldas koolijuht kahetsust, et keskkonnainvesteeringute keskuse rahaga arendatakse sisuliselt nõukogudeaegset süsteemi, selle asemel et tänapäevaselt mõelda. «Vana-Võidu on üks 200-st Eesti külast, millel nõukaaegne katlamaja on nagu veskikivi kaelas. On muidugi tore, et nüüd selle uuendamiseks abi anti, aga võib-olla olnuks mõne teise kütteliigi arendamisel suurem mõte. Mina näen küla arengut pigem selles suunas ja olen seda alati ka välja öelnud.»

Aprilli lõpul tegi Vana-Võidu soojamajanduse kohta kriitilise pöördumise konkurentsiamet, öeldes, et investeeringute katmine omavahel koordineerimata riiklikest fondidest on vale ega taga kohaliku soojavarustuse jätkusuutlikkust.