Selline on linnajuhtide plaan, mille nimel töö käib. 9. aprillil kuulutas linnavalitsus välja arhitektuurivõistluse ning aasta lõpuks peab olema leitud ehitaja, kes ligi 1,1 miljonit eurot maksva töö ära teeb.

Kõik saab uueks

Viljandi peaarhitekti Margus Maiste selgituse kohaselt ehitatakse ümber suurem osa lauluväljakust. Tehakse uus lauljatele mõeldud astmestik, samuti tuleb täiesti uus tantsu­plats. Astmestiku kohale ehitatakse varikatus, mis osaliselt kõrguks ka tantsuplatsi kohal. Pingid jäävad enam-vähem samale kohale, kus need on praegugi.

Kõige suurem muudatus ootab väljaku seda külge, mis jääb Hariduse tänava poole.

Et sellest kohast kujutluspilti luua, soovitas Maiste vaadata lauluväljakult lossimägede poole jäävat teetammi. «Umbes samasugune tuleb ka lauluväljaku teisele küljele,» ütles ta.

Uue tammi sisse rajatakse aga ruumid: WC-d külalistele ja riietusruumid esinejatele. Loodava tammi tagant hakkab kulgema tee, mida mööda pääseb lauluväljakult Hariduse tänavale.

Lauluväljaku ehitamise plaanid on siiski üsna algusjärgus. Linnal on kinnitus, et ehituseks on euroabina võimalik saada maksimaalselt 1,2 miljonit eurot. Seda, kas ehitusraha saamises võib lõpuni kindel olla, Viljandi majandusameti juhataja Reevo Maidla öelda ei julgenud.

Mullu novembris tuli raekotta regionaalministri kiri, milles seisis, et lauluväljaku ehitusprojekt on lisatud toetuse taotlemise õigusega projektide sekka. Samuti sai siis selgeks, et soovitud 1,2 miljoni asemel on tõenäoliselt võimalik saada 1,05 miljonit eurot.

Valmis on saanud ka lauluväljaku ala detailplaneering, mis on raamatukogus ja linnavalitsuse hoones rahvale uudistamiseks välja pandud. Esmaspäeval kuulutati aga välja ideevõistlus, et leida uuele lauluväljakule parim arhitektuuriline lahendus.

Margus Maiste avaldas lootust, et 18. juunil lõppeval konkursil osalevad parimad Eesti arhitektid ning linnavalitsuse koostatud žürii saab suurel hulgal pakkumisi, millest parim välja sõeluda.

Võitjat ootab 4000 euro suurune preemia ja leping ehitusprojekti koostamiseks. Teine koht saab 3000 ja kolmas 2000 eurot.

Korraldajate mured

Viljandimaa laulu- ja tantsupeo korraldaja Kati Grauberg-Longhurst nentis, et praegu on kõige halvemas olukorras platsil tantsijad, sest neile mõeldud ala on väike ja auklik. Nii esinevad lasterühmad 25. aprillil spordihoones ning 2. juunil peetaval maakonnapeol osalevad vaid täiskasvanud ja noored. Grauberg-Longhursti sõnul oskavad täiskasvanud oma jalgu auklikul platsil hoida ning sel moel mahuvad peolised lauluväljakule ka ära.
Lauljate peamine mure on see, et iga astme kõrgus on eelmisest erinev.

Kontserdikorraldaja Aarne Valmise jutu järgi on lauluväljaku juures kõige halvemad elektrisüsteem ja WC-d. «Mingil moel on need olemas, aga väga kaugel,» nentis Valmis, viidates maavalitsuse keldris olevale tasulisele WC-le.

Suur mure on tema hinnangul seegi, et laululavad ehitatakse Eestis ilma lavata. «Need on mõeldud koorilaulu tarbeks,» nentis ta. «See on meie rahvuslik eripära ja mul pole selle vastu midagi, aga võiksid olla ka lahendused, kuidas korraldada lauluväljakul erinevaid üritusi.»

Valmise sõnul on Eestis ehitatud saale, kus võib mängida korvpalli, korraldada kontserte ja teha teatrit, kuid välilavadel selliseid lahendusi pole.

«Lauluväljakul võiks olla vähemalt selline lava, mida saaks vajaduse korral moodulitest kokku panna ja lahti võtta,» pakkus ta.