Haugi kudeaeg veel kestab ja kehtivad ka sellega seotud püügipiirangud. Merest ja Võrtsjärvest ei tohi haugi püüda 30. aprillini, siseveekogudel on haugipüük keelatud 10. maini ja Peipsi järvel 15. maini. See tähendab, et enne kalaleminekut tuleb kindlasti veenduda, millist kala ja kus parajasti püüda tohib.

Keeldudest ja meeldetuletustest hoolimata jätkub kahjuks röövpüüdjaid, kes üritavad erinevate vahenditega kalda äärde ja madalasse vette kudema tulevat kala püüda. Seetõttu tähendab kevad kalajärelevalvet tegevatele inspektoritele pingelist tööaega.

«Kui metsas kehtestatakse rahu, et anda lindudele võimalus pesitseda, ning teatud aegadel ei kütita loomi, siis sellest peetakse üldjuhul ka kinni. Samamoodi peaks olema kalade kudeajal, et inimesed ei püüaks kudema tulevaid kalu ega paigaldaks veekogudesse nakkevõrke, mis mõjuvad kalavarudele väga halvavalt,» justustas keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni peainspektor-nõunik Tõnis Saariste.

Lõuna regiooni inspektorid on viimase nädala jooksul tabanud kolm isikut, kes üritasid ahinguga kudevat haugi püüda. Nende suhtes on alustatud menetlust. Samuti puutuvad inspektorid iga päev kokku püügile pandud nakkevõrkudega, mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, sest püünistel pole tähistusi ega märgistust. Näiteks on Lämmijärvest nädalaga eemaldanud üle 40 selguseta kuuluvusega nakkevõrgu ning vabastatud hulk kalu, kellel on nüüd võimalus veel järglasi anda.

Samasuguseid näiteid on ka teistest piirkondadest. Pärnumaal on alustatud väärteomenetlust kolme haugipüüdja suhtes, kellest üks on kutseline kalur. Paaderemaa, Küti, Reiu, Audru ja Ura jõest on ära võetud kümme nakkevõrku ja kaheksa väiksemat jõemõrda, samuti leiti üks kahv ja raudrehast valmistatud torkeriist.