«Jakubijani maja» lükkab juba avalehekülgedel lugeja Kairo kesklinna Sulaiman Paša tänava leitsaku ja värvikirevuse eksootilisse õhustikku.
Arvustus: Moodne Araabia
20. aprill 2012, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle keskel sooritab rituaalset jalutuskäiku vananev playboy Zaki bei. Vana kooli lõhnastatud härrasmehe elu sisu moodustavad kõigi ühiskonnakihtide naised, alustades printsessidest ning lõpetades tänavaelanikuga, kes oli nii vaene, et isegi tema aluspesu oli valmistatud kasutatud tsemendikottidest.
Zaki bei järjekordse kallima ootus on keeruline protseduur. Sellesse kuulub tuharasse tehtav Tri-B süst kombineerituna mõru oakohviga, mida on kõige parem nautida oopiumitükike keele all.
See teos räägib seksist ja võimust ning kõigest, mis mahub nende vahele.
Jakubijani majas elas kunagi Egiptuse koorekiht. Raamatu tegevuse ajaks on hoone paremad ajad möödas ning seda asustav koloriitne seltskond kujutab endast erinevate sotsiaalsete klasside läbilõiget.
Autor suudab meistrikäega visandada hääled, hüüded, elu ja naeru, tee ja kohvi ning puusöe ja tubaka lõhna. Raamatu tegevus käib läppunud õhuga baarides, jumalakartlikes mošeedes ning peentes jahedates restoranides. Korruptsioon, geid, naisteahistamine ja radikaalsed islamifanaatikud...
Lugeja ees kulgeb vastakate suurlinnakarakterite soe ja põnev, suurepäraselt lahti kirjutatud paraad. Mõjukas poliitiline niiditõmbaja, vilavate silmadega Kamal al-Fuli on kindlasti universaalne tüüp. Sama tuttav on elult räsida saanud kaunitari Buthaina ning tema põlvkonna viha kodumaa vastu. Buthaina unistab maast, kus pole vaesust, räpasust ega ülekohut.
«Jakubijani maja» on võõrkeeltesse tõlgituna mujal maailmas märksa populaarsem kui oma kodumaal, kus see põhjustas tuliseid diskussioone. Arusaadav: moodsa Egiptusega raamatus just siidkinnastes ümber ei käida. Jakubijani maja on muide tõepoolest olemas.