Politsei ohjeldab kiirustajaid

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseiautosse kinnitatud mõõtmisseadmed võimaldavad fikseerida nii läheneva kui kaugeneva auto kiirust ja seda nii politseiauto ees kui taga.
Politseiautosse kinnitatud mõõtmisseadmed võimaldavad fikseerida nii läheneva kui kaugeneva auto kiirust ja seda nii politseiauto ees kui taga. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täispikkuses artikkel ilmus 19. aprilli «Sakalas»

Lubatust kiiremini sõit toob sel nädalal hoiatuse asemel tõenäoliselt trahvi, sest kiirustavad sõidukijuhid on praegu tähelepanu all kogu Euroopas.

Viljandi politseijaoskonna juht Alvar Pähkel nentis, et nõnda jälgivad korravalvurid tavapärasest enam kiirusest kinnipidamist ka Viljandi linnas ja maakonnas.

«Enamik liiklusõnnetusi on põhjustatud ebaõigest sõidukiirusest,» ütles ta. «Pean silmas nii lubatust kiiremat kui oludele mittevastavat kiirust.»

Kui liiklusmärk lubab sõita näiteks 90 kilomeetrit tunnis, aga tee on libe ning sajab vihma või lund, peab juht kiirust vähendama, et sõit oleks ohutu. Pähkel lausus, et õigest kiirusest kinnipidamine on väga oluline liikluse rahustamise meetod.

Politsei- ja piirivalveamet refereerib oma pressiteates eelmise aasta liiklusuuringut, milles 89 protsenti küsitletud mees- ja 83 protsenti naisjuhte väitis, et linnadevahelistel põhiteedel ületavad nad kiirust tihti. Statistika näitab, et 36 protsenti inimkannatanutega avariidest juhtub valesti valitud sõidukiiruse tõttu.

Tänavu kolme kuu jooksul registreeris politsei 11 000 kiiruseületamise juhtu ning 9001 inimesele määrati karistuseks rahatrahv.

Viljandis sõidetakse Pähkli andmeil enamasti õige kiirusega, rikkujaid kohtab sagedamini õhtusel või öisel ajal. Korravalvuri eest pääsemisele ei tasu aga neilgi loota, sest kiirust kontrollitakse ööpäev läbi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles