Olles jõudnud õhtuhämaruses tundmatu mägiküla lähistele, panid teelised telgid esimese ettejuhtunud heinamaa serva püsti. Et see oli arutu otsus, selgus alles hommikul: esimesena magamiskotist välja pugenud noormees leidis laagri olevat vihaste talumeeste piiramisrõngas.

Kui suvalised turistid niitmisküpset heina tallavad, pole neil vikatitega relvastatud kohalikelt mõistmist ja lugupidamist oodata. Kuidas noored ka poleks püüdnud olukorda siluda, umbkeelsete talunike ainus vastus oli hanguga väikebussi rehve läbi torgata ähvardav žest.

Kas pakkuda rikutud heina eest hüvitist? Nähtavasti toonuks see ebameeldivale vastasseisule kiire lahenduse, kuid raha oli noortel endilgi napilt. Niisiis võinuks põlastav põrnitsemine kesta veel pikalt, kui ette poleks astunud seni telgis põõnanud Aavo Kärmas.

Kaaslased olid tema suhtlemisoskust imetlenud juba varemgi, aga sedapuhku vajusid kõigi suud imestusest ammuli: nii kiiret lahendust poleks osanud keegi oodata.

«Ta astus meeste juurde, tundis ainsa hetkega ära nende liidri ja klaaris olukorra mängleva kergusega. Mida ta neile ütles, ei tea me tänaseni,» meenutab rännuseltskonda kuulunud Kaupo Kase, kes praegu peab Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhataja ja Viiratsi vallavolikogu esimehe ametit.

Suurepärane suhtleja

Ka kõik teised, kel paluda Aavo Kärmast iseloomustada, toovad peamise omadusena esile avatud ja sõbraliku olemise, mis lubab tal igaühega kiiresti kontakti luua.

«Väga hea suhtleja, haakub kohe iga teemaga ja suudab raskusteta orienteeruda paljudes valdkondades,» ütleb Viljandi ettevõtja, Eesti Posti nõukogu liige Tauno Tuula.

«Peale selle, et Aavol on tippjuhile sobivad iseloomujooned, on ta suurepärane reisikaaslane. Temaga ei hakka kunagi igav — mis sellest, et enamik jututeemasid jõuab varem või hiljem otsaga töö juurde välja. Minu meelest näitab see tema pühendumust.»

Nii sõbrad kui kolleegid rõhutavad, et Kärmas on alati tulvil uusi ideid ning põleb soovist neid ellu viia. Eesti Posti nõukogu esimees Meelis Atonen nendib, et kui noor mees tõusis hiljaaegu ettevõtte juhatuse esimeheks, oli see kuuel aastal juhatuse liikmena tehtud tubli töö loogiline jätk. Riigile kuuluv aktsiaselts on selle aja jooksul läbi teinud hulga põhimõttelisi muudatusi ning veel kiiremad seisavad ilmselt ees.

Hea leid

Hiljutise ametikõrgenduse nimel pidi Aavo Kärmas konkureerima 18 väljastpoolt Eesti Posti tulnud kandidaadiga, kellest mitut nimetab Atonen väga kobedaks.

Tagantjärele vaadatuna oli Kärmase võit siiski mäekõrgune, sest tema suhtes avaldasid kõik nõukogu liikmed kiitvat arvamust. «Igal juhul on ta hea leid. Mis tahes riigiettevõte oleks õnnelik, kui tema heaks töötaks selline mees,» võtab Atonen iseloomustuse kokku.

Kärmase gümnaasiumiaegne klassijuhataja matemaatikaõpetaja Alu Külm kirjeldab teda ideaalse õpilasena, kuid ruttab kohe rõhutama, et ta oli kõike muud kui nohik. «Aavo ei pidanud heade hinnete nimel tuimalt tuupima, vaid oli väga elav poiss,» kinnitab kunagine õpetaja.

Külm ütleb end olevat juhtinud XII klassis käiva noormehe tähelepanu asjaolule, et kui lõputunnistusele tuleks mõni neli vähem, võiks ta saada hõbemedali. Nagu õpetaja oli lootnud, võttiski õpilane end pikema jututa kokku ja võitles medali välja.

«Teda ei olnud vaja käekõrval ühe aineõpetaja juurest teise juurde talutada: seadis ise endale eesmärgi ja tegi kõik, mida vaja. See oli talle omane toona ja nagu kõrgest ametikohast paistab, on praegugi,» ütleb õpetaja lõpetuseks.

Edu paneb liikuma

Alu Külma sõnade kinnituseks tunnistab Aavo Kärmas, et sai juba varakult selgeks: õnnestumised annavad talle energiat.

«Kui näen, et olen saavutanud eesmärgi, paneb see mind edasi liikuma. Töö laeb mind. Teen ka sporti: mängin võrkpalli ja tennist, sõidan rattaga ning käin mägedes matkamas, aga see on pingete maandamiseks. Värske energia tuleb ennekõike tööalasest edasiliikumisest,» ütleb ta.

Tema sõnades pole põhjust kahelda, sest postiettevõtte ajaloost ning tulevikust räägib ta innukamalt kui ühestki teisest teemast.

Järgmisel aastal täitub 375 aastat sellest, kui Eesti aladel on esimest korda kirjalikult mainitud postivedu. «Kui vaadata, mis on tolle ajaga võrreldes muutunud, tuleb tunnistada, et eriti palju ei olegi: ikka viiakse kirju saatjalt saajale,» arutleb Kärmas.

«Viimase aja arengusuunad on postiteenistust tugevalt raputanud, seepärast pole mul illusiooni, et võiksime vana viisi jätkata ka järgmised 375 aastat. Niisugune lootus oleks enesepett. Peame vaatama, mida kliendid vajavad, ja end sellele vastavalt muutma,» ütleb ta.

Aavo Kärmas möönab, et need, kes on harjunud võtma Eesti Posti niisugusena, nagu see on püsinud aastakümneid, ei pruugi mõista, millega selle ettevõtte juht igapäevaselt tegeleb ning kuidas mõtleb.

Võib tõepoolest tunduda küsitav, kas ikka tasub arendada internetis e-arvete teenust, kui selle loogilise jätkuna hakatakse saatma vähem paberarveid, mis moodustavad praegu Eesti Posti kantavatest kirjadest lõviosa. «Minu loogika on lihtne: kui me ise tulevikku ei vaata, teeb seda keegi teine meie eest,» lausub Kärmas.

Nagu enamiku teiste valdkondade ettevõtted, näeb ka Eesti Post oma tulevikku peaasjalikult internetil põhinevates teenustes. Praegu on Aavo Kärmase töölaual tähtsamate valdkondade seas e-kaubandus.

Miks kasutavad eestlased küll agaralt internetti, aga ei usalda virtuaalmaailmas tegutsevaid kaubamaju? Mida teha, et e-poodide klientidel oleks võimalikult mugav ja kindel kaupa kätte saada ning arveid tasuda? Nende küsimuste üle murrab Kärmas praegu pead ja innustab kolleege kaasa mõtlema.

Mida raskem, seda parem

Hiljutistest uuendustest toob ta esile kõige silmapaistvama, oranžid postiautomaadid, mis püüavad eelmisest aastast pilku kogu riigis, sealhulgas Viljandi bussijaamas. Aavo Kärmas möönab, et Eesti Post jäi ehk selle arendusega hiljaks, sest konkurent seadis sama laadi kapid kaubanduskeskustesse juba paar aastat varem.

Nagu arvata võib, juhib ta ikkagi tähelepanu Eesti Posti kappide eelistele, märkides, et need pole ühenduses üksnes teiste omataolistega, vaid ka postkontorite ja kodudega. «Mitmekesisus», «paindlikkus» ja «nutikus» on sõnad, millega Kärmas ettevõtte tulevikust rääkides kokku ei hoia.

Teisalt ei salga ta, et kõike, mida tahaks, pole võimalik ellu viia. «Hiljuti oli «Sakalas» lugu, mis rääkis, et Sinialliku külla jõuavad ajalehed alles õhtupoolikul. Tegin selle probleemi endale üksikasjalikult selgeks ja veendusin, et praeguse hinna juures ei olegi paremat lahendust: postiringi lõpp saab paratamatult saadetised hiljem kui algus,» kõneleb postiettevõtte juht.

«Teoreetiliselt võiksime palgata iga kliendi jaoks eraldi kirjakandja, kes lehed juba poole öö ajal kohale viiks, kuid keegi peaks niisuguse teenuse kinni maksma ja selleks ei olda valmis. Niisiis peame leidma kuldse kesktee,» lisab ta.

Mis saab siis, kui juhatuse esimehel äsja alanud viieaastane ametiaeg täis saab? Eestist äramineku plaani Aavo Kärmasel pole, kuid lõplikult ta seda ei välista.

«Mulle pakuvad huvi suured organisatsioonid. Mida suurem, seda keerulisem. Mida keerulisem, seda parem,» naerab ta ning palub «Sakala» esindajad põgusale ringkäigule Lasnamäe veerul asuvasse sorteerimiskeskusesse, kus teevad öise peatuse kõik Eesti Posti vahendatavad kirjad ja pakid — isegi need, mis saadetakse Viljandis Paalalinnast Kantrekülla.