Et tung linna koolidesse osutus oodatust märgatavalt suuremaks, andis linnavalitsus nädala algul loa senise maagümnaasiumi asemel tegevust alustavas kesklinna koolis kolme esimese klassi asemel avada neli. Jakobsoni ja Paalalinna koolis on neid vastavalt neli ja kaks.

Praeguste andmete järgi pistetakse septembris Viljandi koolides esimene aabits pihku 224 põnnile. Neile lisanduvad waldorfkooli poisid ja tüdrukud, keda on samuti tavapärasest rohkem — vähemalt kaheksa, kes on Viljandi registris.

Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Tiivi Tiido sõnul tuli seesugune asjade käik teatava üllatusena.

«Näha on, et paljud ümbruskonna valdade vanemad tahavad oma lapsi linna kooli panna, ja me otsustasime neile vastu tulla. Kõik on teretulnud,» ütles ta ning lisas, et ruuminappust pole põhjust peljata, sest uuest õppeaastast tegevust alustav riigigümnaasium lahutab vanemad klassid noorematest.

Nagu eelmistel aastatel, kasvas ka sel kevadel nende noorte perede hulk, kes vahetult enne esimesse klassi registreerimise tähtaega oma lapse sissekirjutust muutsid.

Ka ümbruskonna vallavalitsustest märgiti, et noorte perede kolimine ühest registrist teise on kevaditi sama tavapärane nagu rändlindude naasmine pesitsuspaikadesse. Näiteks teadis Viiratsi valla haridus- ja kultuurispetsialist Anne Freimuth oma sõnul kolme selle kandi peret, kes spetsiaalselt lapse koolivaliku pärast hiljuti formaalselt linna elanikuks hakkasid.

«Tavapärane lugu: massilist minekut ei ole, aga see, mida me lasteaias käivate laste põhjal võime prognoosida, ei pea lõpuks kunagi paika,» nentis ta.