Täispikkuses artikkel
ilmus 31. märtsi «Sakalas»
Lume sulamise järel Viljandi lossimägedesse sattuvat jalutajat ootavad seal ees uued teerajad ja valgustid, pügatud puud, hulk kände ja avarad vaated. See kõik on aga alles algus.
Lossimäed muutuvad üha lagedamaks
4. aprill 2012, 21:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba paar aastat on linnavalitsuse ametnikud töötanud selle nimel, et saada korda lossipark, mida viljandlased tunnevad lossimägedena. Euroraha ootuses tehti mullu töökava, mis nägi ette uute teeradade ja valgustuse rajamise ning vaadete avamiseks enam kui poole tuhande puu raiumise. Töödeks saadi ka abiraha.
«See on väike osa kogu projektist,» ütles seni lossimägedes tehtu kohta linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik. Valgustite panemine on küll lõppenud ning jalgteid on vaja teha veel rippsilla ja lauluväljaku vahel, kuid metsatöödest on seljataga vaid väike osa. «Talvel oli vähe külma ja nüüd algab lindude pesitsusperiood,» põhjendas ta.
Nii Nõmmiku kui abilinnapea Rein Triisa selgituse järgi ongi lossimägede korrastamise tööplaan seatud nii, et seda saaks täita vastavalt võimalusele ning puude langetamisega ei rutataks. «Oluline on, et protsess on alanud ja dokumendid korras,» lausus abilinnapea.
Sügise ja talve jooksul on Teisel Kirsimäel puid pügatud ning neid Kirsimäe ja Kaevumäe vahele jäävast orust maha võetud. Nüüd näeb ühelt mäelt teisele ning Kaevumäelt paistab ka Jaani kiriku torn. Niisuguseid vaateid võis viimati imetleda 1930. aastatel.
Inga Nõmmiku jutu järgi lageraiet lossimägedes oodata pole, kuid puid võetakse maha palju. «Laidoneri kuju ümbert, aida juurest ja veel mitmelt poolt,» kirjeldas ta peamisi piirkondi, kuhu saemehed jõudma peavad.
Raietöid tegeva osaühingu Degusteeri ja Presenteeri teatel on mahult tehtud küll vaid 25 protsenti tööst, kuid maha on võetud just need puud, milleni on kõige keerulisem jõuda.