Miks Viljandis on hea elada?

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi suuremate plussidena nimetatakse lühikesi vahemaid, turvalist keskkonda, mitmekesist ja ilusat loodust ning rohkeid tervisespordi võimalusi.
Viljandi suuremate plussidena nimetatakse lühikesi vahemaid, turvalist keskkonda, mitmekesist ja ilusat loodust ning rohkeid tervisespordi võimalusi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui Eesti president Toomas Hendrik Ilves tegi oma ametlikul Facebooki leheküljel üleskutse panna kirja sada põhjust, miks Eestis on hea elada, siis «Sakala» võttis nõuks toimetuses uurida, miks on hea elada Viljandis.

Pole midagi parata, aga sagedamini on meedias kajastatud põhjusi, miks inimesed Viljandist ja Viljandimaalt ära lähevad. Negatiivsest lihtsalt räägitakse rohkem.

Loomulikult pole mõtet pead liiva alla pista ning eirata puudusi, mis sunnivad inimesi siit lahkuma ja pealinnas või kaugemal õnne otsima, kuid teisalt oleks ülekohtune näha kõiges ainult halba. Nii keskendumegi seekord heale. Ja nagu selgub allpool olevast kokkuvõttest, on põhjusi, miks Viljandis on sootuks parem elada kui Tallinnas või välismaal, päris palju.

On huvitav märkida, et kui «Sakala» avaldas sama üleskutse oma Facebooki leheküljel, toetasid sealsed vastused suuresti toimetuse inimeste mõtteid.

Väikesed vahemaad

Vaieldamatult enim mainiti Viljandi plussina linna väiksust. Siin ei kulu kallist aega mõttetule logistikale. Kui Tallinnas peab väikseimagi sõidu peale arvestama vähemalt pool tundi, siis Viljandis ei kesta ükski sõit üle kümne minuti.

Selle ajaga, mis Tallinnas kulub parkimismajja minekule, jõuab viljandlane töölt koju, olles käinud vahepeal läbi veel kauplusest ja lasteaiast. Tänapäeval on aeg suur väärtus. Miks peaksime kulutama oma elu liiklusummikutes ja fooride all tiksudes?

Viljandis on vahemaad piisavalt lühikesed sellekski, et jõuda vajaduse korral punktist A punkti B ka auto või ühissõidukita. Jalgsi käimine ja värske õhk tagavad tervema elu.

Turvalisus

Kõrgelt hinnati Viljandi turvalisust, mis tuleneb suuresti selle väiksusest. Meie kodulinnas on ohutu lapsi kasvatada. Kool ja huviringid asuvad kodu lähedal. Lapsed saavad nende vahet liikumisega ise hakkama ka siis, kui kool satub olema teises linnaosas. Ka siin antav haridus on olnud hea ning lasteaiad korralikud ja tervist edendavad — haljasaladega, mis võimaldavad põnnidel õues mängida.

Viljandis ei anna tooni sellised üha kiiremini maad võtvad hädad nagu sügav vaesus ja saastatud keskkond. Narkomaania pole samuti selline nuhtlus kui suurtes linnades. Probleeme ei teki ka rahvuste pinnal: 99,9 protsenti siinseid inimesi mõistab rääkida eesti keelt ning sisserännanud on enamasti toredad ja edasipüüdlikud.

Ehkki kuritegevust on siingi ja asjadel peab silma peal hoidma, ei kao ripakile unustatu kohe kõige nelja tuule poole. Hajameelsel inimesel on tulnud mitu korda tõdeda, et kortermaja ette pargitud avatud aknaga autos on ka järgmisel hommikul kõik alles.

Tervisesport

Viljandis on väga head võimalused tervisesporti teha: siinsed rohked haljasalad võimaldavad joosta ja suusatada. Paalalinna inimesed saavad sportida paisjärve ümbruses, Uueveski ja Peetrimõisa inimesed Uueveski orus ning ka Viljandi järve ümbrus ja terviserada ei jää ühestki linna punktist kaugele. Igale poole pääseb lihtsalt ja turvaliselt jalgrattaga.

Kui tallinlastel kulub vähemalt pool tundi, et jõuda rattaga linnast välja ning leida võimalus treenida, siis Viljandis oled viie minutiga mõnel vähese liiklusega maanteel, kus varasel hommikutunnil on võimalik kohata metskitse või jänest.

Miljööväärtus ja ilu

Paljud tõstsid esile ka Viljandi ilu ja miljööväärtust, alustades Eesti kohta ainulaadsest vaatest, mis avaneb neile, kes tulevad siia Mustla või Tartu poolt. Loetelu võib jätkata: vanalinna puumajad, pargid, rohelus, mitmekülgne maastik, milles mäed vahelduvad orgude ja järvedega... Üks Viljandit väisanud keskeurooplane tituleeris Viljandi Eesti Šveitsiks.

Viljandi ilu kohta käiva võtab hästi kokku ühe kolleegi kirjeldus: «Hea on olla koos armastatuga ja mina armastan Viljandit. Vanalinnas Lutsu, Pika ja Munga tänaval kõndides valdab mind vahel selline heldimus, et kui lossimägedesse jõuan, tahaksin neid punaseid kive kallistada.

Siin on ruumi olla ja mõelda, kõndida ja hingata, tunda järve ääres kalmuselõhna, mõelda vanavanematele, kes sõitsid selsamal järvel juba kuldsel ajal enne sõda, ning rõõmustada inimeste üle, kes on siit sirgunud ja läinud maailma tegusid tegema, kunagi siin midagi suurt korda saatnud ja jälle läinud või jäänud, et saada vanaks koos aukus asfalt- või munakivitänavate, tornikestega majade ja punasest tellisest hoonetega.»

Kultuur

Nii nagu Tartu tõuseb teiste seast esile ülikoolilinnana, on ka Viljandil kultuuripealinnana ajada oma rida. Folk võib, aga ei pruugi meeldida, kuid koos paljude teiste festivalidega eristab see meid harilikust depressiivsest väikelinnast.

Ühtlasi on meil professionaalne teater, mis on nii väikese linna kohta luksus, kultuuriakadeemia, pärimusmuusika ait ja rokiklubi.

Asukoht

Ehkki Tallinnast on Viljandi võrdlemisi kaugel — eriti annab see end tunda siis, kui on vaja välismaale minna või käia pealinnas mõnel õhtusel üritusel —, asume tegelikult keset Eestit. Tartusse jõuab siit tunni ajaga, Pärnusse sõiduks kulub veidi rohkem. Seal saab rahuldada neid vajadusi, milleks Viljandis võimalusi pole: käia spaas või suurtes kaubanduskeskustes.

Kui suvel tekib kihk puhata suurema veekogu ääres, lahutab meid merest või Peipsi järvest tund või poolteist autosõitu. Ja ega Riiagi eriti kaugel ole.

artikkel ilmus 28. veebruari «Sakalas»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles